MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu (EJKÜ) juhatuse koosoleku protokoll
Koosoleku toimumise koht: Skype
Koosoleku toimumise aeg: 16.detsember 2013
Koosoleku algus: 19:00
Koosoleku lõpp: 20:15
Koosolekul osalesid:
*Kai Kuusk
*Gerli Kangur
*Maarja Haamer
Koosolekut juhatas: Kai Kuusk
Koosolekut protokollis: Pia Hanslep
Päevakorrapunktid:
1. EJKÜ ametlik seisukoht EJKÜ liikmele seoses juhtkoeraga avalikesse kohtadesse minemise ja erinevate teenuste kasutamisega.
2. Jooksvad küsimused
a. Vabatahtliku kandidaat
1. EJKÜ ametlik seisukoht EJKÜ liikmele seoses juhtkoeraga avalikesse kohtadesse minemise ja erinevate teenuste kasutamisega
Üks EJKÜ liige saatis EJKÜ juhatusele järgnevad küsimused, paludes EJKÜ ametlikku seisukohta nende suhtes:
1. Kas juhtkoera kasutaja peab juhtkoerast erinevatele asutustele ette teatama, kui tal on plaanis neid juhtkoeraga koos külastada? Näiteks hotellid, loomaaed või avalik üritus nagu kontsert, kino või muu taoline vabaaja üritus.
2. Kas juhtkoera kasutaja peab ennast defineerima kui juhtkoera kasutaja, kui ta tellib takso?
3. Mis tingimustel peaks organisatsiooni (näiteks restoran või hotell) esindajal olema õigus paluda juhtkoera kasutajal lahkuda? Kuidas peaks olema see dokumenteeritud?
Kai Kuusk arvas, et juhtkoera kasutaja ei pea teavitama asutust, kui ta tahab sinna juhtkoeraga tulla, sest juhtkoer on ikkagi inimese abivahend liikumises. Maarja Haamer aga arvas, et mõnikord võiks siiski juhtkoerakasutaja uurida ka võimalust, kas koera on võimalik külastuse ajaks kuhugi panna – näiteks lärmaka kontserdi korral, kus koeral võiks tekkida stress. Probleemide korral peaks kasutaja oma koera käitumise pärast ise vastutama.
Kai Kuusk arvas, et näiteks hotelli minnes on siiski viisakas hotellipersonali teavitada, aga üldiselt ette teavitamist ei oleks vaja. Eriti näiteks kontsertide, kohvikute jms puhul. Seadus näeb ette, et avalikus kohas võib juhtkoeraga liikuda ning kuna kontserdid, kohvikud, hotellid jms on avalikud paigad, võiks kasutaja liikuda nendes paikades ka etteteatamata. Samas soovitaks EJKÜ juhatus näiteks hotellide puhul ette teatada, et vältida võimalikke probleeme. Loomulikult tunneb juhtkoera omanik ise oma koera kõige paremini ja teab, kas ta võiks tekitada probleeme või mitte.
Mis puutub teise punkti, siis võib Maarja Haamer oma kogemuse põhjal öelda, et taksot tellides ütleb ta alati, et on juhtkoeraga ning taksofirma probleem on leida takso, kes on nõus koera sõidutama. Paljudes taksofirmades on aga juhtidel oma isiklik auto ning taksojuhid ei taha võtta koera seetõttu, et paljud nende kliendid ei talu koeralõhna, neil on koeraallergia jne. Samuti kardavad mõned juhid koeri või on nendel endil allergia ja sinna pole ka midagi parata. Kui aga invatakso ütleks, et ta pole nõus juhtkoera autosse võtma, siis poleks invataksol justkui enam mõtet.
Maarja Haamer arvaski, et juhtkoera kasutajal on kohustus öelda, et tal on juhtkoer, aga taksofirma ei tohi koera sõidutamisest keelduda, vaid peab leidma juhi, kes on nõus koera oma autosse võtma.
Kai Kuusk aga tõi välja, et seaduses on öeldud, et taksojuht on kohustatud juhtkoeri vedama. Samas aga võiks taksot tellides öelda, et tegemist on nägemispuudega inimesega, kes ei pruugi taksot üles leida – see tähendab, et taksojuht peaks taksost välja tulema ja inimese takso juurde juhatama.
Maarja Haamer lisas, et koerast tuleks teavitada juba ka seetõttu, et mõni taksojuht saab koera auto tahaotsa panna ning siis saaks ta auto tagumise osa vastavalt ette valmistada (nt koristada sealt asjad, laotada teki põrandale vms). Ta arvas, et teavitada tuleks ka invatakso juhte – kuigi nad peaksid juhtkoeri sõidutama, on lihtsalt viisakas inimesi teavitada.
Kai Kuusk tõstatas küsimuse, et kas näiteks ratastooli kasutaja peab samuti enne ütlema, et ta on ratastoolis – igasse autosse ratastool ei mahu. Juhtkoeraga võib tekkidaselline olukord – kui taksojuht on juba kohale tulnud ja pole sellega arvestanud, siis võib tekkida arusaamatusi ning mõnikord on lausa võimatu leida kohapeal mingi lahendus (nt taksojuhil on tugev koeraallergia).
Maarja Haamer arvas, et kui juhtkoerakasutaja tahab, et temasse suhtutakse viisakalt, siis tuleks ka ise niimoodi suhtuda ning nt taksojuhtidega viisakalt läbi rääkida ning mitte lihtsalt nõuda, kuna seadus ju niimoodi ette näeb.
Kai Kuusk ütles, et kui taksojuht ilma põhjuseta lihtsalt keeldub koera võtmast, siis tuleks ikkagi ka seaduse eest seista. Erandiks on tõesti olukorrad, kus koerast keeldumiseks on arvestatav põhjus – porine koer, ruumipuudus, allergia, hirm vms.
EJKÜ juhatus soovitas, et taksot tellides võiks öelda, et tegemist on nägemispuudega inimesega ning et temaga kaasas on teda saatev juhtkoer..
Kolmanda küsimuse puhul arvas Gerli Kangur, et asutusel oleks õigus juhtkoeraomanikku paluda lahkuda juhul, kui kas koer või kasutaja käituvad ebaadekvaatselt – nt kasutaja karjub koera peale, annab koerale restoranis oma taldrikust süüa, koer närib midagi, haugub, lärmab vms. Maarja Haamer ütles, et kui koer on midagi hävitanud või ära söönud, siis selge on see, et kasutaja peaks selle korvama.
Kai Kuusk arvas, et ka asutustel peaks olema teatud poliitika, mille alusel nad saaksid paluda juhtkoerakasutajal koos koeraga lahkuda (nt koer häirib teisi – haugub jne).
Samas tõi Gerli Kangur välja, et inimesi häirivad ka erinevad asjad. Samuti ei saaks sellist „väljaviskamispoliitikat” eriti ametlikult dokumenteerida, sest esiteks oleks seda väga keeruline mõne punkti puhul määratleda, teiseks võivad asutused hakata seda ära kasutama (kui neil on ametlik õigus juhtkoera ja tema omanikku välja visata) ning kolmandaks on enamikel asutustel ka olemas oma reeglid, mille alusel rahurikkujad vms isikud on õigus asutusest välja saata.
Kai Kuusk arvas, et asutusel on siis õigus paluda inimesel lahkuda, kui juhtkoerakasutaja ei suuda oma koeraga toime tulla. Kui asutus aga ei saa võimaldada koeral nt teatud ruumi tulla (nt arstikabinet, vaipadega saal vms), siis peab asutus võimaldama nägemispuudega inimesele külastuse ajaks saatja ning koerale koha, kus ta saaks olla. Kai Kuusk tõigi välja, et välismaal on need asutused, mis koeri vastu võtta ei saa, ehitanud vastavalt ventileeritud ruumid ning pakuvad koerale juua.
2. Jooksvad küsimused
a. Vabatahtliku kandidaat
Vabatahtlikud.ee kaudu on EJKÜle saabunud üks kandidaat – Ingrid Krull, kes on just lõpetanud projektikoolituse ning tahaks tulla EJKÜle appi projektikirjutajaks. Kai Kuusk arvas, et enne uut aastat võiks Ingrid Krulliga kokku saada ning siis saaks ta teha uue tööga tutvust ja talle saaks anda juba mõned ideed. See kokkusaamine võiks olla näiteks saabuval reedel (20.12) keskpäeva paiku Näituse tänava Hiina restoranis.
Protokolli lõpp.
Protokollis: Pia Hanslep