MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu (EJKÜ) juhatuse koosoleku protokoll
Koosoleku toimumise koht: Skype
Koosoleku toimumise aeg: 25.august 2014
Koosoleku algus: 16:30
Koosoleku lõpp: 18:00
Koosolekul osalesid:
*Kai Kuusk
*Gerli Kangur
Puudus: Maarja Haamer
Koosolekut juhatas: Kai Kuusk
Koosolekut protokollis: Pia Hanslep
Päevakorrapunktid:
1. Liikmete vastuvõtmine ja kustutamine
2. Invest Portal OÜ koostöölepingu ülevaatamine ja arutamine
3. Kontaktide otsimine „Märka juhtkoera” infoplakatite ülespanemiseks
4. Jooksvad küsimused
a. Maanteeametile infotekstide valmistamine
b. Juhtkoer meililistile uue administraatori määramine
c. Uute vabatahtlike värbamine
d. Uute koostööpartnerite sponsorlus
1. Liikmete vastuvõtmine ja kustutamine
Joosep Kunder soovis astuda EJKÜ toetajaliikmeks ja Galina Kovaljova soovis astuda EJKÜ liikmeks. Gerli Kangur ja Kai Kuusk olid mõlemad nende vastuvõtmise poolt. Ühehäälselt otsustati mõlemad EJKÜ liikmeteks vastu võtta.
Guido Tarraste ei ole üle kahe aasta tasunud liikmemaksu ning EJKÜ juhatus saatis talle ka vastava meeldetuletuskirja ning andis teada, et liikmeksjäämise soovi korral tuleks tal tasuda 2 eelneva aasta eest ning ka jooksva aasta eest liikmemaksu (2012, 2013 ja 2014…kokku 12€).
Guido Tarraste aga andis teada, et ta on juba EJKÜst välja astunud, kui andis teada eelmisele juhatuse liikmele Kaili Mikk’ule e-kirja teel, et astub välja.
Kai Kuusk ütles, et tollal ei saatnud Kuido Tarraste korrektset lahkumisavaldust ja ilma selleta ei saa teda välja arvata. Nii tuleb ta lihtsalt kustutada selle alusel, et ta on üle kahe aasta jätnud maksmata liikmemaksu.
Gerli Kangur ja Kai Kuusk otsustasid mõlemad ta selle põhikirja punkti alusel EJKÜ toetajaliikme staatusest välja arvata.
2. Invest Portal OÜ koostöölepingu ülevaatamine ja arutamine
Kai Kuusk vaatas üle Invest Portal saadetud soodushinnapakkumised ning need tundusid olevat väga mõistlikud. Invest Portal OÜ juhataja Vahur Suvi tundis huvi, kas EJKÜ on käibemaksukohuslane või mitte. Enne lõplikku otsustamist uurib aga Kai Kuusk seda Maksu- ja Tolliametist järgi.
3. Kontaktide otsimine „Märka juhtkoera” infoplakatite ülespanemiseks
EJKÜl on 8-9 A4 formaadis plakatit koos juhtkoera puudutava infoga. Kai Kuusk lubas uurida Kohila ja Räpina paberivabrikutest, kas nad oleksid nõus EJKÜd toetama mingi koguse paberitega, et infoplakateid juurde printida.
Kai Kuusk palus, et Gerli Kangur otsiks välja Tartu koolide ja lasteaedade e-mailid ja telefoninumbrid. Seejärel saadab EJKÜ neile küsimuse, kas koolid ja lasteaiad oleksid nõus kooli/lasteaeda üles panema juhtkoera puudutava infoplakati, samuti oleks EJKÜ valmis ka koertega kooli/lasteaeda kohale tulema ning ise lisaks infot jagama.
Kai Kuusk koostab kirja koolidele ja lasteaedadele.
4. Jooksvad küsimused
a. Maanteeametile infotekstide valmistamine
EJKÜ võttis Maanteeametiga ühendust, et teha temaga projekti „Märka juhtkoera” raames koostööd seoses juhtkoerte kohta käiva info levitamisega. Maanteeamet oli koostööga heal meelel nõus ning pakkus omalt poolt mitmeid viise koostööks – näiteks helkureid, teavitustööd, samuti pakkusid nad välja, et EJKÜ võiks neile anda tekste, mida nad saaksid panna oma e-keskkonda ning levitada meedias jne.
Nüüd on vaja koostada tekst, mida saata Maanteeametile – mida peaks inimene / autojuhid tänaval / liikluses juhtkoera nähes silmas pidama.
Iseenesest on EJKÜ-l Facebookis tehtud vastav tekst seoses „Märka juhtkoera” projektiga ning see on üsna sobiv ka Maanteeametile saatmiseks.
See tekst ise on järgmine:
„MÄRKA JUHTKOERA!
Kõigile nägijatele! Kas sa tead, kes on juhtkoer ja kuidas käituda, kui kohtad tänaval juhtkoera?
Juhtkoer on tavaline koer, kes on treeneri käe all läbinud koolituse, aitamaks pimedal või vaegnägijal läbida erinevaid trajektoore ja marsruute. Juhtkoer aitab pimedal inimesel ohutult teel liigelda, mööduda takistustest, leida üles uksi, treppe, pinke jne. Juhtkoer tunneb elementaarseid liikluseeskirju: teab, mis on sebra, teab millisel teepoolel kõndida, ei ületa sõiduteed enne, kui pole veendutud koos perenaise/peremehega, et see on ohutu. Juhtkoera äratundmiseks on koeral ülesannete täitmisel peal rakmed, mis annavad märku ka teistele liiklejatele, et tegemist on töötava teenistuskoeraga.
Nägemispuudega isikut saatval juhtkoeral on töö ajal õigus liikuda koos perenaise/peremehega avalikes kohtades ilma suukorvita, sest juhtkoera üks tööülesandeid on ulatada pimedale tagasi käest mahapudenenud esemeid.
Juhtkoerakasutajal on õigus liikuda ja viibida kauplustes, rannaalal, toitlustus- ja raviasutustes ning muudes avalikes kohtades koos teda saatva juhtkoeraga, sest teda saatev juhtkoer on nägemispuudega inimese teejuht.
Juhtkoer on teenistuskoer, kes on tööülesannete täitmisel pühendunud vaid oma perenaise/peremehe aitamisele. Samas, ükskõik kui tubli juhtkoer on, või kui hästi ta on välja õpetatud, kipub tänavapildis ikka ette tulema segavaid faktoreid, mis häirivad juhtkoera tööle keskendumist. Kuna enamik Eestis liikuvatest juhtkoertest on väga sõbralikud ja suhtlemisaltid labrador retriiverid, siis palume töötavaid juhtkoeri töökohustuste täitmisel mitte segada, sest nende tähelepanu häirimine võib muutuda ohtlikuks nii vaegnägijale, kui ka juhtkoerale. Seega, kui kohtate juhtkoera, siis palume pidada meeles järgmisi punkte:
Ära siruta kätt välja töötava juhtkoera suunas, sest juhtkoerad on väga seltsivad ja uudishimulikud ning selline käitumine võõra poolt takistab juhtkoera keskendumist tööle ning tema ülesande/käskluse täitmist.
Ära kutsu ega kõneta vastutulevat juhtkoera, kuna ka see põhjustab juhtkoera tähelepanu hajumist tööülessannete täitmisel.
Ära anna juhtkoerale süüa, sest ka juhtkoerad võivad olla allergilised või kindla toidu dieedil.
Heast tahtest näppude vahelt antud “pisike toidupala” võib seega osutuda koerale tervist kahjustavaks ning halvimal juhul eluohtlikuks. Samamoodi harjutab see juhtkoeri ka järgmisel korral teravama pilguga ringi vaatama ning võõrastelt inimestelt süüa otsima, millest tulenevalt võib juhtkoer märkamatult marsruudilt kõrvale kalduda.
Nähes eksinud juhtkoerakasutajat, küsige esmalt alati, millist abi ta vajab. Õige suuna kätte juhatamisel suhelge alati kasutajaga. Ärge hakake juhtkoera rakmetest sikutama, teda enda järel kutsuma ega tõmmake mingil muul moel koera tähelepanu, sest juhtkoera kasutaja peab ise oma juhtkoerale käsklused andma.
Eestis on juhtkoerandusega tegeletud juba üle 20 aasta ja selle aja jooksul on treenitud välja ligikaudu 50 juhtkoera. 2014. aasta alguse seisuga liigub Eestis ringi üle 30 juhtkoera. Traditsiooniliselt on juhtkoerteks labrador retriiverid (kuid treenitud on ka kuningpuudlit, saksa lambakoera, kuldset retriiverit jne).”
Kai Kuusk arvas, et selle võikski alustuseks saata, kuid uuris kas on midagi mida võiks sinna veel täienduseks juurde lisada.
Gerli Kangur ütles, et sellele tekstile võiks lisada punkti, mis puudutab punase tulega üle tänava minemist – nimelt lähevad inimesed mõnikord punase tulega üle tee ning juhtkoer läheb neile automaatselt järgi. Nii võiks panna sellele tekstile juurde vastava lause – nt „Kui näete juhtkoera koos kasutajaga ootamas tee ületamist, siis palume punase tulega üle tee mitte minna, sest juhtkoer ei näe värve ning juhindub teie järgi.”
Kai Kuusk rääkis, et Maanteeameti kontaktisik pakkus ka Maanteeameti vabatahtlikke abiks, kui peaks vaja minema mõnel treening- või õppepäeval, kus korraga rohkem juhtkoerakasutajaid koos on.
b. Juhtkoer meililistile uue administraatori määramine
Hetkel on Juhtkoer meililisti administraator Christel Sogenbits. Hiljemalt septembriks aga sooviks EJKÜ leida sellele ametile uue inimese – kellegi, kes pole väga isiklikult ja/või emotsionaalselt seotud juhtkoerte kasutajatega. Kai Kuusk’il on tuttav Heiko Paulson, kes oli nõus e-maili serveri administraatoriks olema.
c. Uute vabatahtlike värbamine
Lisaks Gianna Leitenile oleks vaja kedagi, kes uuendaks pidevalt kodulehekülge, kes oleks samas sündmustega kursis jne.
Kai Kuusk arvas, et Vabatahtlike väravasse võiks panna uue kuulutuse, kus otsiks kedagi, kes oleks abiks ürituste korraldamisel ning kedagi, kes oleks abiks kodulehekülje uuendamisel. Ajaliselt võiks need vabatahtlikud olla tähtajatult. Kui aga vabatahtlik soovib lahkuda, oleks hea, kui ta esmalt otsiks ise endale asendajat ja soovitaks kedagi.
d. Uute koostööpartnerite sponsorlus
Gerli Kangur’i sugulane on Joorami arvutipoe omanik. Ta oli nõus toetama oma ettevõttega ka juhtkoeri, näiteks andma iga arvuti müügi pealt mingi protsendi juhtkoertele. Gerli Kangur lubas koos Kai Kuusk’iga minna Joorami poodi omanikuga sponsorlusest lähemalt rääkima.
Protokolli lõpp.
Protokollis: Pia Hanslep