MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu (EJKÜ) juhatuse koosoleku protokoll
Koosoleku toimumise koht: Skype
Koosoleku toimumise aeg: 13.jaanuar 2014
Koosoleku algus: 16:00
Koosoleku lõpp: 18:40
Koosolekul osalesid:
*Kai Kuusk
*Gerli Kangur
*Maarja Haamer
Koosolekut juhatas: Kai Kuusk
Koosolekut protokollis: Pia Hanslep
Päevakorrapunktid:
1. EJKÜ põhikirja tõlkimine
2. Sõbrapäevaüritus
3. EJKÜ projektijuht Ingrid Krull ja plaanitavad projektid
4. Liikmete kontaktandmete korrastamine
5. EJKÜ esitamine tulumaksusooduslaste nimekirja
6. EJKÜ võimaliku ametliku seisukoha koostamine juhtkoera kasutamisel kasutaja heaoluks avalikes asutustes liikumiseks ja teenuste kasutamiseks (päevakorrapunkti juures osaleb ka Christel Sogenbits)
7. Organiseeritud aktiviseerimine juhtkoertele ja nende kasutajatele
8. Jooksvad küsimused
a. EJKÜ tunnuslaul
b. raamatupidaja eeskiri
c. ühisminek Valgekihva müügisalongi (Palmar OÜ) ning õppe- ja treeningpäev
1. EJKÜ põhikirja tõlkimine
EGDFiga liitumiseks on vaja EJKÜ põhikiri tõlkida inglise keelde. Kuna nüüd sai uus põhikiri kinnitatud Eesti Maakohtu äriregistri osakonnas, siis oleks õige aeg tõlkida ka põhikiri.
Kai Kuusk küsis, et kas põhikirja tõlkimise võtaks enda peale Pia Hanslep.
Pia Hanslep lubas tõlkida põhikirja ning Maarja Haamer lubas uurida, kas tema onunaine, kes on professionaalne tõlk, vaataks selle üle.
Kai Kuusk saadab liikmetele põhikirja uue versiooni.
2. Sõbrapäevaüritus
Kai Kuusk arvas, et võiks kasutajad sõbrapäeva paiku (nt 15. veebruar) kutsuda Ristiisa Pubisse lõunatama ja lisaks toimuks sellel koosviibimisel EJKÜ tunnuslaulu esmaesitlus.
Gerli Kangur pakkus välja, et igale juhtkoerale võiks sel päeval anda ka kondikujulise medaljoni, kuhu võiks graveerida koera kasutaja telefoninumbri.
Kai Kuusk soovitas minna graveerimistöökotta ning küsida, kas nad oleksid nõus juhtkoeri toetama ja need telefoninumbrid tasuta medaljonidele graveerima või mingis ulatuses soodustust tegema.
Gerli Kangur ja Kai Kuusk lubasid selle küsimise enda peale võtta. Kui töökojas vastatakse eitavalt, soovitas Kai Kuusk vastava sooviga kirjalikult ettevõttesse pöörduda.
Kohtumine võiks toimuda 15.veebruaril, et 14.veebruar jääks soovi korral isiklikuks sõbrapäeva tähistamiseks.
Kokkusaamise kellaaeg võiks olla kell 13, siis jõuaksid inimesed ka õhtul veel kodudesse tagasi sõita.
3. EJKÜ projektijuht Ingrid Krull ja plaanitavad projektid
EJKÜ uus vabatahtlik projektijuht Ingrid Krull esitab Kai Kuusk’i sõnul jaanuari lõpus projekti Hasartmängumaksu Nõukogule, mis puudutab kasutajate ja sujundajate koolitust maikuus Paides.
Projektis on kirjas kokkuvõttes järgmine tegevuskava:
2. mai õhtul saabutaks Paidesse ning toimub seltskondlik osa.
3. mail on peale hommikusööki teooriaosa sujundajatele ja kasutajatele, pärast mida toimub praktika – juhtkoerte ja sujundajate treening tänavatel.
Õhtul toimub loeng ja avatud vestlusring koerapsühholoogi või koerakuulajaga, kes on vaikselt päeva jooksul juhtkoerte ja kasutajate seltskonda jälginud. Avatud vestlusringis saab erinevatele küsimustele vastuseid või asjakohaseid näpunäiteid / nõuandeid. Samuti tehakse kokkuvõte päeval nähtust-kogetust.
4. mail toimub toitumiskoolitus juhtkoerte kasutajatele, kus räägitakse erinevatest koerte kuivtoitudest ja saadakse vastuseid küsimustele, et millised on esmased välised tunnusmärgid, mille järgi saab kasutaja aru, et konkreetne kuivtoit ei sobi koerale, millal on õige aeg hakata kasutama seenior toitu, mida jälgida koeratoidu pakenditel jmt.
Uued sujundajad saaksid koolituselt ka teatud diplomi ning vanemad sujundajad ja treenerid saaksid tänukirja. Projekti sees oleksid ka transpordikulud, samuti tasu koolitajatele.
Lisaks püütakse Tartust ja Tallinnast tulijatele organiseerida minibuss. Treeneritest võiks Paides olla Anu Lokke.
Vanematest sujundajatest oleksid seal Riin Magnus, Külli Väikene ja Gianna Leiten, võib-olla ka Joosep Kunder, noorematest võiks teha valiku järgnevate seast – Maariel Shuvalov, Jane Soosaar, Angela Kalluste, Kertu Tooming, Pjotr Sirotkin,Pia Hanslep. Nendelt tuleks saabuva nädala jooksul küsida, et kas nad oleksid huvitatud taolisest koolitusest.
Kai Kuusk lubas kõikidele sujundajatele saata ühiskirja küsimusega, kus palub anda oma soovi/nõusoleku maikuus Paides juhtkoertekoolitusel osalemiseks.
Kai Kuusk arvas, et treeneritöö kohta võiks teha aprillis lausa eraldi koolituse, kuhu oleksid kutsutud kõik sujundajad ning juhtkoerakasutajad, kes sellest huvituksid. Kuna maikuus ei mahu kõik sujundajad ja juhtkoerakasutajad projekti, siis oleks see aprillikoolitus võimalus kõikidel osa saada ka niiöelda teooriakoolitusest. Selles koolituses võiks olla ka mõni treener Soomest, kes jagaks oma treenerikogemusi.
Lisaks eelpoolnimetatud projektile tegelevad Ingrid Krull ja Kai Kuusk EJKÜ raamatuga. Ingrid Krull otsib toimetajat, kes oleks nõus toimetama erinevaid jutte ühtseks raamatuks.
Kai Kuusk rääkis, et on olemas selline kodulehekülg nagu Hooandja, kuhu saaks kirjutada raamatuprojekti – sealt saaks taotleda raha.
Ingrid Krull vaatas ka Gianna Leiteni tehtud koerapilte ning arvas, et Facebookis ja koduleheküljel on juhtkoerast töös (rakmetega) liiga vähe pilte. Ta arvas, et võiks ühendust võtta fotograafiga, kes teeks ühel kindlal päeval juhtkoertest tööolukorras pilte.
Sel aastal ilmselt oleks projektid suunatud peamiselt Eestisisestele üritustele – Soome-Eesti ühisprojektid jääksid ilmselt uude (2015.) aastasse.
4. Liikmete kontaktandmete korrastamine
Kai Kuusk rääkis, et põhikirja järgi peaks EJKÜl olema olemas nii liikmete isikuandmed – st kodune aadress, kontakttelefon, e-maili aadress, isikukood, koera nimi ja sünniaeg. EJKÜ koduleheküljel on olemas kõikide koerte tööajad.
Kai Kuusk küsis, et kas Maarja Haamer ja Gerli Kangur võtaksid EJKÜ liikmete kontaktandmete korrastamise ja liikmetele helistamise enda peale.
Maarja Haamer ja Gerli Kangur lubasid helistada kõikidele EJKÜ liikmetele ning küsida neilt vastavad andmed, samuti küsida neilt, kas neil on ettepanekuid või soovitusi, mida juhatusele edastada.
5. EJKÜ esitamine tulumaksusooduslaste nimekirja
Eesti Maksu- ja Tolliameti leheküljel on kirjas, et selleks et taotleda tulumaksusooduslaste nimekirja kandmist, on vaja esitada Eesti Maksu- ja Tolliametile järgmised dokumendid:
- taotlus vormil TMIN „Mittetulundusühingu ja sihtasutuse taotlus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kandmiseks” või TMIN-K „Usulise ühenduse taotlus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kandmiseks” ja
- asutamislepingu või asutamisotsuse koopia.
Gerli Kangur lubas otsida asutamisotsuse koopia oma paberite seast üles.
Kai Kuusk ütles, et juhul kui Gerli Kangur ei leia seda dokumenti, et siis tuleb minna Tartu Maakohtu Äriregistriosakonda ja küsida antud dokumendi koopia.
6. EJKÜ võimaliku ametliku seisukoha koostamine juhtkoera kasutamisel kasutaja heaoluks avalikes asutustes liikumiseks ja teenuste kasutamiseks (päevakorrapunkti juures osaleb ka Christel Sogenbits)
Christel Sogenbits ütles, et kui vaadata EJKÜ ametlikku seisukohta, mis käidi tema esitatud küsimustes välja 16.detsembri 2013 juhatuse koosolekul, siis on see tulevikku vaadates liiga pehme ja peaks olema konkreetsem.
Christel Sogenbits arvas, et juhtkoera kasutaja ei peaks teavitama erinevaid asutusi, kui ta soovib konkreetset avalikku asutust juhtkoeraga külastada. Christel Sogenbits arvas, et kui teavitada avalikke asutusi (hotellid, baarid, kinod, ühistransport jne) ette, siis hakkavad asutused välja mõtlema erinevaid reegleid ning leidma põhjendusi, miks juhtkoeri mitte vastu võtta. Juhtkoer on ikkagi abivahend ning nägemispuudega inimesel ei peaks keegi keelama kasutama tema abivahendit. Samamoodi ei teavita ratastoolikasutajad, et nad kasutavad ratastooli. Ametlik seisukoht on väljapoole, erinevatele asutustele, ent see annab kasutajale õiguse erinevaid asutusi mitte teavitada. Samamoodi on kasutajal aga õigus (aga mitte kohustus) erinevaid asutusi siiski teavitada.
Kui juhtkoer käitub ebaadekvaatselt, peaks asutusel olema õigus paluda juhtkoera kasutajal demonstreerida koera teenistusoskusi (nt otsima pingi), samuti peaks olema asutusel õigus paluda juhtkoera kasutajal koos juhtkoeraga asutusest lahkuda, kui juhtkoera kasutaja või juhtkoer käituvad ebaadekvaatselt (juhtkoer ronib toolile, kasutaja karjub koera peale).
Christel Sogenbits arvas, et juhtkoerte kasutajad peaksid oma seisukohad ühtlustama ka mujal maailmas kehtivate seisukohtadega, kus juhtkoer on abivahend, keda igale poole võib teavitamata kaasa võtta. Sellised ühtlustamised teevad hõlpsamaks ka näiteks juhtkoerte liikumise riikide vahel – näiteks kui keegi tahab juhtkoera välismaalt või tahab keegi välismaalt tellida koera Eestist.
Kai Kuusk soovitas Christel Sogenbits’il oma seisukohad ja soovitused kirja panna, et EJKÜ juhatus saaks oma ametlikku seisukohta kohendada, nii et see tagaks juhtkoera kasutajatele parema kaitse seaduse ees.
Christel Sogenbits lubas koostada EJKÜ juhatusele vastavasisulise kirja. Ta arvas, et praegu oleks just õige aeg sellised ametlikud seisukohad valitsusele välja käia, sest ta ise on just kokku saanud nii peaminister Andrus Ansipiga kui ka president Toomas-Hendrik Ilvesega, kusjuures mõlemad nägid teda just koeraga käimas.
7. Organiseeritud aktiviseerimine juhtkoertele ja nende kasutajatele
Kai Kuusk rääkis, et kuna mitmetel juhtkoerakasutajatel on see probleem, et juhtkoerad tahavad liikuda, aga neil on käimisvõimalusi vähe, siis arvas Kai Kuusk, et võiks teha traditsiooni – juhtkoerakasutajad saavad kord kuus teatud kohas kokku, valivad marsruudi ning kõnnivad koos. Lõpuks saaks koerad lahti lasta ning hiljem minna kuhugi kohvikusse. Esialgu oleks tegemist kohaliku sündmusega, kuhu soovi korral saavad ka mujalttulijad liituda. Alguses käivitataks Tartus selline traditsioon, aga hiljem võiks teha samalaadseid asju ka Tallinnas ja mujal, kus on rohkem juhtkoeri koos. Sinna oleksid soovi korral oodatud ka näiteks sujundajad või tuttavad koeraomanikud. See aitaks koertel nii liikuda kui võimaldaks tegeleda ka sujundamisega. Sellest traditsioonist võiks teada anda ka näiteks meediale. Selle aktsiooni kestel saaks käia ka erinevate asutustes ning teavitada inimesi ja jagada neile erinevaid lendlehti. Kunagi võiks teha ka näiteks orienteerumispäevi, kus juhtkoerad peavad leidma teatud kontrollpunkte linnas – see võiks toimuda näiteks suvel.
8. Jooksvad küsimused
a. EJKÜ tunnuslaul
Maarja Haamer saab Veronika Sõstar’iga järgmisel nädalal kokku ning salvestab ka esialgse variandi. Soov on saada laul valmis 14.veebruariks, et saaks seda sõbrapäeval esitada. Samuti lubas Maarja Haamer võtta ühendust autorikaitseühinguga, et teada saada, mida on vaja teha autorikaitse saamiseks.
b. raamatupidaja eeskiri
MTÜdel on kohustus teha raamatupidaja eeskiri, ent EJKÜl pole seda siiamaani.
Maarja Haamer lubas ühendust võtta Ingrid Kralliga, kas tema oskaks raamatupidaja eeskirja tegemisel abiks olla. Samuti tuleks ühendust võtta Lea Toots’iga, ehk on tema nõus kasvõi teatud tasu eest aitama.
Maarja Haamer lubas ühendust võtta ka ühe oma kliendiga, kes tegeleb raamatupidamisega.
c. ühisminek Valgekihva müügisalongi (Palmar OÜ) ning õppe- ja treeningpäev
EJKÜ juhatus otsustas 24. jaanuaril sõita koos kasutajatega Tallinnasse ning külastada Valgekihva müügisalongi, kus müüakse koerajalanõusid.
Kai Kuusk lubas ühendust võtta Valge Kihva esindaja Tiina Maar’iga ja uurida, et kas neile sobib pakutud kuupäev (24.jaanuar) ning kas neil on koerajalatseid.
Maarja Haamer võtab ühendust Anu Lokkega, et 24. jaanuari marsruut paika panna.
d. muud küsimused
Maarja Haamer lubas uute potentsiaalsete liikmetega ühendust võtta, et uurida kas nad oleksid huvitatud EJKÜ liikmeteks saama.
Protokolli lõpp.
Protokollis: Pia Hanslep