MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu (EJKÜ) juhatuse koosoleku protokoll
Koosoleku toimumise koht: Skype
Koosoleku toimumise aeg: 12. jaanuar 2016
Koosoleku algus: 18:00
Koosoleku lõpp: 20:28
Koosolekul osalesid:
*Kai Kuusk
*Gerli Kangur
*Maarja Haamer
Koosolekut juhatas: Kai Kuusk
Koosolekut protokollis: Pia Hanslep
Päevakorrapunktid:
1. Liikmete kustutamine ühingu nimekirjast
2. Talvine õppe- ja treeningpäev
3. Rahvusvaheline juhtkoerte päev
4. Projektid aastal 2016
5. EJKÜ statuudi uuendamine
6. Jooksvad küsimused
1. Liikmete kustutamine ühingu nimekirjast
2015. aasta lõpul saatis Kaili Mikk EJKÜle avalduse seoses sooviga EJKÜst lahkuda. Küsimus on aga selles, et kui ta enam ei ole EJKÜ liige, kuidas saab ta sel juhul EJKÜd Sotsiaalministeeriumi ümarlaual esindada. Seega peaks muutma ka ümarlaual osalejate nimekirja. Kaili Mikk on volitatud Lõuna-Eesti Pimedate Ühingut (LEPÜ) esindama juhtkoerte kasutajaid Juht- ja Abikoerte Kooli küsimuses, kuid vastuolu tekibki siin selles, et Kaili Mikk esindab ainult väikest osa kõikidest LEPÜ juhtkoerte kasutajatest, kes ühtlasi kuuluvad ka EJKÜsse. Seega taoline eraldi juhtkoerakasutajana või LEPÜ alt esindamine ministeeriumis ei ole aktsepteeritav. Sellega seoses helistas EJKÜ sekretär Pia Hanslep Kaili Mikk’ule ja küsis, milline on tema otsus seoses Sotsiaalministeeriumi ümarlauaga. Selle peale vastas Kaili Mikk, et ta sooviks oma lahkumisavaldust edasi lükata tähtajatult kuni selleni, kui Sotsiaalministeeriumi ümarlauad on lõppenud.
EJKÜ juhatus otsustas küsida Kaili Mikk’ult täiendava kirjaliku kinnituse tema otsuse kohta ja lisaklausliga, et ta esindab Sotsiaalministeeriumi ümarlaual kõiki juhtkoerakasutajaid, olenemata sellest, millisest organisatsioonist on nende juhtkoer võetud. Kai Kuusk koostab koos EJKÜ sekretäriga vastava pöördumise ja saadab selle Kaili Mikk’ule ning palub tal 7 tööpäeva jooksul saata oma digiallkirjastatud kirjalik kinnitus.
Christel Sogenbits on oma tegevuse ja käitumisega kahjustanud EJKÜ mainet ning EJKÜ juhatus soovib ta sellega seoses EJKÜst välja arvata. Christel Sogenbits on väidetavalt levitanud EJKÜ kohta negatiivset infot ning tema sõnavõtud ei ole EJKÜ juhatuse poolt aktsepteeritavad. Lisaks sellele ei täitnud Christel Sogenbits tingimusi, mis EJKÜ seadis talle, kui ta sõitis Euroopa Juhtkoerte Föderatsiooni korraldatud konverentsile Rumeeniasse ning palus EJKÜlt selleks rahalist toetust, mida ühing ka võimaldas. Üks raha saamise tingimustest oli see, et Christel Sogenbits peab Rumeenias esindama ka EJKÜd, levitades seal infot ka EJKÜ kohta, ent seda ta siiski ei teinud. Kuna Christel Sogenbits viibis juhatuse koosoleku ajal haiglaravil, otsustas juhatus tema liikmestaatuse küsimuse võtta uuesti päevakorda järgmisel juhatuse koosolekul.
EJKÜl puudub igasugune kontakt Natalja Metelitsaga ning ta ei ole alates aastast 2011 maksnud ka liikmemaksu. Kai Kuusk võttis ühendust Kristiina Peetsaluga, kes tunneb Natalja Metelitsat, ning palus Kristiina Peetsalul info Natalja Metelitsa EJKÜst kustutamise kohta edasi anda. Selle peale andis Kristiina Peetsalu teada, et Natalja Metelitsa soovib EJKÜs edasi olla ning lubas ka liikmemaksuvõla tasuda. Liikmemaksuvõlg on tänaseks ka tasutud. Samuti sai kokku lepitud, et Kristiina Peetsalu edastab edaspidi infot Natalja Metelitsale, kelleni seni EJKÜ info ei jõudnud.
Ališer Hožanijazov tegi paar aastat tagasi EJKÜ juhatusele suulise avalduse, et soovib ühingust välja astuda, kuid kuna sel ajal Ališer Hožanijazov digiallkirjastatud avaldust selle kohta ei saatnud, ei olnud juhatusel võimalik taolist otsust langetada. Kuid nüüd, kus Ališer Hožanijazov pole tasunud vähemalt kaks aastat liikmemaksu, on juhatusel õiguslik alus ta ühingu nimekirjast kustutada.
Kõigile osalistele, kelle liikmelisuse küsimust arutati saadeti juhatuse poolt ka kahe nädalase etteteatamisajaga e-kiri koosoleku toimumisaja ja koha kohta.
Kai Kuusk lubas saata Mari-Liis Täht’ile ja Aime Romanenkole avalduse vormid, juhuks kui nad soovivad EJKÜga liituda.
2. Talvine õppe- ja treeningpäev
Kai Kuusk arvas, et ka seekord, nagu mõni aasta tagasi Pärnus, võiks talvise õppe- ja treeningpäeva korraldada täies ulatuses ja mahus EJKÜ – panna paika marsruudi, suhelda vabatahtlikega, broneerida istumiskoha, kutsuda kohale treenerid jne. Kai Kuusk arvas, et kuna viimasel ajal on palju uusi ja noori juhtkoeri üle antud just Lõuna-Eestis, siis võiks õppe- ja treeningpäeva korraldada näiteks Võrus.
Maarja Haamer kartis aga, et sellisel juhul läheks näiteks Tallinnast tulijatele sõit liiga pikaks (Võrru 4 tundi ja tagasi sama palju). Juhatus arutas ja pakkus erinevaid võimalike toimumispaiku: Pärnu, Paide, Võru, Valga ja Viljandi.
Maarja Haamer pakkus välja, et võiks kohtuda Viljandis, sinna oleks mugav bussiga kõikidel kohale jõuda ning reis poleks kusagilt tulles liiga pikk.
Juhatus kinnitas esialgseks talviseks õppe- ja treeningpäevaks 20. Veebruari (laupäeval), kell 12.
Kai Kuusk võttis õppe- ja treeningpäeva koordineerimise enda peale.
3. Rahvusvaheline juhtkoerte päev
Rahvusvaheline juhtkoerte päev on sel aastal 27. aprillil.
Maarja Haamer arvas, et kui eelmisel aastal toimus juhtkoertepäev Tartus, siis sel aastal võiks see toimuda Tallinnas. Samas oleks Tallinnas keerukam sobilikku kohta leida. EJKÜ juhatus leidis, et päevane programm võiks ikka toimuda ka see aasta Tartus. Lisaks sellele võiks kaasata meediat – näiteks võiks Raadio Elmar teha juhtkoertepäevast otsereportaaži. Ka sel aastal võiks küsida MTÜ Juht- ja Abikoerte Koolilt telki ning müüa ka erinevaid meeneid.
Samuti arvas Kai Kuusk, et ehk oleks võimalik juhtkoertepäevale saada ka mõne tuntud laulja või mõni muusikaline kollektiiv. Kai Kuusk arvas, et juhtkoertepäeva õhtul võiks olla eraldi mõnes pubis või söögikohas kontsert juhtkoerte toetuseks, kus näiteks pool piletitulust läheks EJKÜle. Sellised kontserdid võiks olla nt nii Tallinnas kui Tartus.
Kai Kuusk küsis Maarja Haamer’ilt, kas too oleks valmis ja nõus organiseerima ja koordineerima Tallinna poole peal juhtkoerte ja nende kasutajate toetuseks kontserdi. Maarja Haamer saaks rääkida esinejatega Tallinna poole peal, Kai Kuusk ja Gerli Kangur võtavad Tartu enda peale.
Juhtkoerte päeva võiks ka sel aastal korraldada just laupäeval, kuigi ametlikult on rahvusvaheline juhtkoertepäev aprilli viimasel kolmapäeval, sel aastal siis 27. aprillil. Praegu hakkaks EJKÜ juhatus vaikselt uurima erinevaid võimalusi, kuidas ja mida Tallinnas ja Tartus korraldada saaks.
4. Projektid aastal 2016
Koostöö arendamise projekt, mis 2014 aastal toimus Paides, võiks jätkuprojektina sel aastal toimuda Võrus. Jätkuprojektis keskenduksime seekord psühholoogile, füsioterapeudile, kes aitaksid inimestel saada paremat kontakti iseenda ja koeraga ningannaks praktilisi näpunäiteid mismoodi pingelises olukorras rahu säilitada. Samuti võiks koostöö arendamise projekti olla kaasatud koerte abivahendite (rakmete.vestide, trakside, rihmade jmt) valmistaja, kes saab
tutvustada erinevaid tooteid. Projekt toimuks nädalavahetusel, arvatavasti alates reede õhtust kuni pühapäeva lõunani.
Samuti toimuks 2016. aastal iga-aastane suvelaager. Sinna sooviksid tulla ka Läti juhtkoerakasutajad. Kai Kuusk arvas, et siis võiks kirjutada projekti, et tegemist on rahvusvahelise juhtkoerte kasutajate õppe- ja treeninglaagriga. Projekt esitatakse hasartmängumaksu nõukogule. Kai Kuusk kirjutaks selle projekti ideekavandi ning saadaks selle ka Ainiki Väljatagale ülevaatamiseks.
Kai Kuusk arvas, et võib-olla oleks hea mõte teha 2016. aasta lõpul aastaks 2017 juba suurprojekt, mis hõlmab nii õppepäevi, treeninglaagreid, kui ka muud.
5. EJKÜ statuudi uuendamine
EJKÜ juhatus vaatas üle EJKÜ „Juhtkoera sõber” statuudi. Praegune 2. punkti sõnastus on järgmine: „Tunnustuse eesmärk on väärtustada, tunnustada ja tõsta esile asutusi ja organisatsioone, kes alati heal meelel võtavad vastu juhtkoerte kasutajaid koos neid saatvate juhtkoertega ning läbi taolise ühiskondliku tegevuse on andnud olulise panuse nägemispuudega inimeste elukvaliteedi tõstmisele.” Kuna tunnustuse on saanud ka organisatsioonid, mis pole otseselt seotud juhtkoerte ligipääsetavusega, siis tuleks seda punkti laiendada. Sinna tuleks lisada täiendus ning uus statuudi 2. punkt võiks kõlada järgmiselt: „Tunnustuse eesmärk on väärtustada, tunnustada ja tõsta esile asutusi ja organisatsioone, kes alati heal meelel võtavad vastu juhtkoerte kasutajaid koos neid saatvate juhtkoertega või kes on muul viisil toetanud juhtkoerte kasutajate tegevust ning on seeläbi andnud olulise panuse nägemispuudega inimeste elukvaliteedi tõstmisele.” 5. punkt on hetkel „Kandidaate saab esitada EJKÜle iga aasta 1. novembrini telefoni või e-posti teel.”. Esiteks võiks tähtaja tõsta ettepoole, nt oktoobris toimuvaks juhatuse koosolekuks. Sel juhul saab teavitada EJKÜ liikmeid juhtkoera sõbra kandidaadist oktoobris toimuval koosolekul ning lisaks sellele kjääb keraamik Kadri Jäätma’le piisavalt ajavaru, et jõuaks teha valmis ka meene—koerakujulise kausi. Lisaks panna kirja ka, et teavitada saab EJKÜ telefoni või e-posti teel. Nii kõlaks 5. punkt järgmiselt: „Kandidaate saab esitada EJKÜle iga aasta oktoobrikuu juhatuse koosolekuni EJKÜ telefoni või e-posti teel.” 10 punkt on hetkel „Tunnustus antakse üle iga-aastasel EJKÜ sügisesel üldkoosolekul.” Tegelikkuses on kujunenud tavaks anda tunnustus üle jõulupeol. Nii kõlaks 10. punkt järgmiselt: „Tunnustus antakse üle iga-aastasel EJKÜ jõulupeol”.
EJKÜ juhatus kinnitas ühehäälselt uuendatud „Juhtkoera Sõber“ statuudi.
Statuudi juurde märgiti, et see on uuendatud 12. jaanuaril 2016.
6. Jooksvad küsimused
Kai Kuusk andis teada, et EJKÜ kassas on 333 eurot ja 88 senti, sellest juhtkoertepäeva annetusraha 210 eurot ja 88 senti. 123 eurot on EJKÜ liikmemaksud ja kohvipausirahad. Selle viib Kai Kuusk koos raamatupidajaga selle poolaasta jooksul panka. Samuti arutas juhatus, kuidas kõikidele, kes pole veel saanud, toimetada kätte neile mõeldud jõulupakid.
Maarja Haamer lubas hakata Västri ja Tatari loomakliinikute kontaktisikuks. Maaülikooli loomakliiniku kontakt Tartus on Gerli Kangur.
Kui uued vastuvõtuajad ja päevad on juhatusele teada, koostab Kai Kuusk ühe ühtse infokirja EJKÜ liikmetele, kus annab teada erinevatest veterinaari vastuvõtu võimalustest.
Maarja Haamer tegi ülevaate ka oma käigust Tallinna Tervishoiumuuseumisse 3. jaanuaril, millest jäid väga positiivsed muljed. Seal jagas ta ka infot EJKÜ kohta.
Protokolli lõpp.
Protokollis: Pia Hanslep