MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu (EJKÜ) juhatuse koosoleku protokoll
Koosoleku toimumise koht: Skype
Koosoleku toimumise aeg: 25.september 2015
Koosoleku algus: 19:00
Koosoleku lõpp: 21:00
Koosolekul osalesid:
*Kai Kuusk
*Gerli Kangur
*Maarja Haamer
Koosolekut juhatas: Kai Kuusk
Koosolekut protokollis: Pia Hanslep
Päevakorrapunktid:
1. EJKÜ nime muudatus ja põhikirja ettevalmistus sügiseseks üldkoosolekuks
2. EJKÜ sügisese üldkoosoleku aja ja koha määramine
3. Projekti kirjutamine ühingu tegevuse jätkamiseks
4. Projekti kirjutamine “Tandemi Arendamise Koolitus” (jätkukoolitus)
5. Jooksvad küsimused
a. Liitumine EGDFiga
b. Ülevaade EPI Kojaga liitumisest
c. EJKÜ Jõuluüritus 2015
d. Ühingu visiitkaardid
e. Kasutatud riiete toetusprojekt
1. EJKÜ nime muudatus ja põhikirja ettevalmistus sügiseseks üldkoosolekuks
Kevadisel üldkoosolekul oli juttu plaanitavast nimemuudatusest seoses abikoerte liitumisega EJKÜga – Juht- ja Abikoerte Kasutajate Ühing. Sügiseseks üldkoosolekuks lubas juhatus kokku panna uue ühingu põhikirja, nii et inimesed saaksid sellega tutvuda. Võimalik, et selle põhikirja saaks teha juba enne üldkoosolekut, nii et üldkoosolekul saaks selle juba kinnitada. Tegelikult ei ole vaja põhikirja juures eriti palju muuta – muutmist vajaks näiteks nimi.
Kai Kuusk lubas teha esmased muudatused ära ning saadaks ülejäänud juhatuse liikmetele ülevaatamiseks ning kommentaarideks.
Maarja Haamer tõi välja, et kui juhtkoer on täpselt määratletud, on abikoera mõiste väga lai ning seetõttu tekib küsimus, milliseid abikoeri ja nende kasutajaid ühing ootab ja on valmis vastu võtma.
Kai Kuusk tuletas meelde, et hetkel oleks liitumas EJKÜga vaid üks liikumisabikoer ning ka edaspidi tõenäoliselt ei tule neid abikoeri EJKÜsse massiliselt juurde. Seega on ühingul aega õppida, kuidas toimida erinevate abikoertega ning kuidas määratleda ühte või teist abikoera.
Maarja Haamer küsis aga, kust tõmmata abikoera piiri – on ju väga erinevaid abikoeri. Samas aga hakatakse välja koolitama ka juhtkoeri, kes oleks ühtlasi ka diabeedikoerad.
Kai Kuusk tegi ettepaneku, et kui keegi tahab oma abikoeraga EJKÜga liituda, siis saab juhatus soovija avalduse vastu võtta ning otsustada, kas konkreetne abikoer sobib EJKÜ raamidesse või mitte. Kui edaspidi peaks abikoeri ühingus rohkem olema, saab suurendada ka juhatuse liikmete arvu, nii et juhatus koosneb nii juht- kui ka abikoertekasutajatest.Sellisel juhul saaks tööjaotust teha nii, et osa juhatuse liikmeid saavad tegeleda just juhtkoertele mõeldud ürituste korraldamisega ning osa tegelevad abikoerte ürituste, küsimuste, murede ja probleemidega. Kuid hetkel oleks see siiski tulevikuküsimus, sest praegu on liituda soovijaid vaid üks või kaks. Samuti võib korraldada üritusi just koertele kui loomadele, kuhu saavad tulla nii juhtkoerte kui ka abikoerte omanikud ning nad saavad üksteist toetada ja aidata.
Tõenäoliselt ei tekita liiga suuri probleeme ka näiteks kurtide ja pimedate omavaheline suhtlus, sest erinevate tehniliste vahenditega, huultelt lugemise jms-ga saab ka nendest barjääridest üle ja seega ei tohiks ka kuulmiskoerte kuulumine EJKÜsse olla edaspidi probleemiks, rääkimata igasugustest muudest abikoertest – diabeedikoerad, liikumisabikoerad, epilepsiakoerad.
2. EJKÜ sügisese üldkoosoleku aja ja koha määramine
Sügisese üldkoosoleku võiks ka seekord korraldada traditsiooniliselt Park Hotellis Vallikraavi 23. Kuna eelnevatel aastatel on üldkoosolek olnud novembri 3. nädalal, siis võiks see jätkuda ka sel aastal. Sel aastal on novembri 3. laupäev 21. november. Kellaaeg võiks olla 12, kindlasti mitte varem. Rongiga on sinna ka lihtne tulla. Kuna raudteel on ehitus, siis tuleks kindlasti inimesi ka teavitada sellest, millised rongid tulevad Tartusse otse, milliste puhul tuleks ümber istuda. Sama kehtib tagasisõidu kohta. Ka organiseerib juhatus inimesi, kes tulevad koosolekule tulijatele vastu.
Võimalikud koosoleku päevakorrapunktid oleksid:
- EJKÜ nimemuudatusest – loodetavasti saab siis juba kinnitada, kui korraldada eelnevalt eelhääletus
- Tegevuskava 2016 kinnitamine
- Jooksvad küsimused
3. Projekti kirjutamine ühingu tegevuse jätkamiseks
Kai Kuusk andis teada, et tegevuse jätkamiseks EJKÜle rahalist toetust ei anta. Samas mitmed MTÜd teevad nii, et märgivad ära erinevad üritused ning sellega seotud kulud ja kirjutavad selle alusel projekti. Ka EJKÜ saaks samamoodi teha – panna paika konkreetsed üritused, nt talvine treeningpäev, rahvusvaheline juhtkoerte päev, jõulupidu, suvelaager, sügisene treeningpäev jne. Samuti võiks kirja panna erinevad koolitused, kus räägitakse abivahenditest jms. Juhatusel oleks mõistlik välja mõelda, milliseid üritusi võiks projekti sisse kirjutada ja milliseid mitte. Koolituste alla läheksid ka need, kus EJKÜ liige läheb ise mõnda kooli, lasteaeda või mujale asutusse juhtkoertest kõnelema – ka neid asju võiks projekti sisse kirjutada.
Maarja Haamer tegi aga ettepaneku, et kui keegi tahab ise minna kõnelema ja tahab toetust (taksokulud, voldikud vms), peab ta sellest EJKÜd ette teavitama. EJKÜ saab siis eelnevalt otsustada, kas oleks võimalik toetust anda või mitte. Samuti saab EJKÜ seada oma tingimused toetuse kasutamiseks. Näiteks oleks üks kindel punkt, et kes iganes soovib EJKÜlt toetust, peab ka oma sündmusel esindama EJKÜd – nt mainima EJKÜd või jagama visiitkaarte, voldikuid, infolehti jmt.
Juhatuse liikmed saadavad üksteisele projekti jaoks erinevaid ideid.
4. Projekti kirjutamine “Tandemi Arendamise Koolitus” (jätkukoolitus)
EJKÜ vabatahtlik Jana Jesmin oli nõus, et ta võtab „Tandemi Arendamise Koolituse” projekti enda kanda. Kai Kuusk saatis talle esimese samalaadse projekti dokumentatsiooni, kuid erinevatel põhjustel jäi see projekt sel aastal teostamata. Kuna projekt tuleb esitada 2 kuud varem, siis ilmselt sellesse aastanumbrisse see projekt enam ei mahuks. Sel aastal võtab Kai Kuusk ühendust teise vabatahtliku Ingrid Krulliga, kes saaks loodetavasti olla abiks „Tandemi Arendamise Koolituse” jätkukoolituse projekti kirjutamisel.
Kai Kuusk tegi ettepaneku, et võiks võtta ühendust mõnede naha- ja metallitöökodadega, kes saaks juhtkoerte rakmeid teha, ning nad ehk saaksid siis „Tandemi koostöö arendamise koolitusele“ kohale tulla ning nendega saaks koos rakmete küsimust arutada. Sinna töökodadesse võiks saata ka pimetestija (Maarja Haamer oli nõus), kes prooviks ise rakmed järgi. See võimaldaks laiendada nende kohtade arvu, kus tehtaks juhtkoerte rakmeid. Maarja Haamer võtab ühendust Anu Lokkega, et küsida, kus üldse rakmeid praegu tehakse.
Pia Hanslep leidis Internetist koha, kus tehakse erinevaid valjaid ja rakmeid ning loodetavasti saaks sealt tulevikus ka koerte rakmeid tellida – http://www.sadulaauto.ee
5. Jooksvad küsimused
a. Liitumine EGDFiga
EGDFi jaoks on EJKÜ põhikiri inglise keelde tõlgitud. Mingil hetkel saatis EGDFi sekretär ka liitumiskutse. Kai Kuusk pakkus välja, et Pia Hanslep loeb seda kirja ning annab teada, mida täpselt on veel liitumiseks vaja.
Kai Kuusk saadab Pia Hanslepale EGDFi kirja edasi.
Kai Kuusk rääkis suvel Riin Magnusega ning pakkus välja, et tema võiks EGDFis olla EJKÜ-poolseks kontaktisikuks.
b. Ülevaade EPI Kojaga liitumisest
Anneli Timpmanniga sai tehtud kokkulepe, et tema esindab EJKÜd EPI Kojas. Samuti on Anneli Timpmannile tehtud volitus EJKÜ nimel ning nüüd tuleks see ka EPI Kojale saata. Siis saaks EPI Kojaga liitumisprotsessi lõpule viia.
c. EJKÜ Jõuluüritus 2015
Kai Kuusk andis teada, et sel aastal ei ole vaja saata laiali sponsorkirju, sest Loomaplaneet OÜ, kes on eelmisest aastast EJKÜ koostööpartner, on võtnud juhtkoerte toetamise oma südameasjaks ja lubas toetada koeri jõulupakkidega. Sel aastal ei pea need jõulupakid olema ka väga suured. Loomaplaneet OÜ lubas teha juhtkoerte kasutajatele ka soodustusi erinevatele toodetele.
Kaks aastat on jõulupidu olnud Pärnus, viimasel aastal Tartus. Kuna Tallinna rahvas on usinasti jõulupeol käinud, siis võiks see jõulupidu toimuda Tallinnas. Samas võiks jätkata sellist kahe aasta traditsiooni nagu seni ja seega oleks jõulupidu ka sel aastal Tartus ning kahel järgneval aastal Tallinnas.
Maarja Haamer pakkus välja, et Tallinnas võiks teha kohas nimega Uulits. Sealt tuleks uurida broneerimishindu jm. Tegemist on küll burgerirestoraniga, aga seal pakutavad burgerid on pisut teistsugusemad kui tavaliselt. Uulits asub Mustamäe Selveri juures ning ühest küljest on sinna keerukas minna, seega võiks seda kohta kasutada ka nt kevadisel sündmusel.
Kai Kuusk arvas, et sel aastal võiks siiski veel korraldada jõulupeo Tartus. Üks võimalik koht oleks Lauluväljaku all, kuid see on natuke raskesti ligipääsetav. Eelmisel aastal toimus jõulupidu Lõunakeskuses.
Gerli Kangur arvas, et ka sel aastal võiks seal jõulupidu toimuda– sinna on ka lihtsam igasugust toidukraami organiseerida, kuna sealt saab kohapeale tellida.
Kai Kuusk lubas uurida, kas seal saaks ka sel aastal jõulupidu korraldada ning millised oleksid tingimused.
Pidu võiks toimuda näiteks 12. detsembril kell 15, siis jõuaksid inimesed ka mõistlikul ajal koju tagasi sõita.
EJKÜ mitteliikmetele ja liikmemaksuvõlglastele võiks jõulupeo tasu olla paar eurot kallim. Samuti saavad kingipakid ainult EJKÜ liikmed, sest nende inimestega on EJKÜ juhatusel kontakt olemas.
d. EJKÜ visiitkaardid
Pia Hanslep võiks teha EJKÜle visiitkaardid, mida saaks nt Digicopys välja printida. Seal oleks peal kõik vajalikud kontaktid – e-mail, veebiaadress, üldtelefon jms. Neid saaks siis erinevatel üritustel jagada.
e. Kasutatud riiete toetusprojekt
Eripedagoog Ave Mäel on palju korralikke riideid. Tal tekkis mõte pildistada riided üles ning panna Facebooki lehele, mis oleks seotud EJKÜ lehega, niiöelda alamlehena. Sinna juurde paneks ta kirja, et kui sa ostad neid riideid, läheb osa rahast EJKÜ toetuseks. Samuti võiks võtta ühendust mõne kuulsusega, kes oleks nõus neid riideid selga panema ning laskma ennast pildistada ning kutsuma inimesi üles EJKÜd selle kaudu toetama.
Maarja Haamer arvas, et see uus leht võiks olla niisugune, kuhu saaks laadida ka muid asju, mida müüa ning mille müügist läheks osa või kogu tulu EJKÜ toetuseks. Riiete projekti puhul oleks kindlasti vaja riiete juurde kirjeldust. Sama kehtib ka teiste asjade puhul. EJKÜ vabatahtlik Katrin Markii oleks inimene, kes võiks seda lehte hallata.
Protokolli lõpp.
Protokollis: Pia Hanslep