MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu (EJKÜ) juhatuse koosoleku protokoll
Koosoleku toimumise koht: Skype
Koosoleku toimumise aeg: 22. veebruar 2016
Koosoleku algus: 18:00
Koosoleku lõpp: 20:30
Koosolekul osalesid:
*Kai Kuusk
*Gerli Kangur
*Maarja Haamer
1. punkti juures ka Christel Sogenbits ja Kaili Mikk
Koosolekut juhatas: Kai Kuusk
Koosolekut protokollis: Pia Hanslep
Päevakorrapunktid:
1. Liikmestaatuse küsimus
2. Jooksvad küsimused
1. Liikmestaatuse küsimus
Seoses Christel Sogenbitsi EJKÜst välja arvamise küsimusega, mis sai tõstatatud eelmisel koosolekul, on selle küsimuse arutelusse kaasatud seekord ka Christel Sogenbits Skype’i teel. Eelmisel korral Christel Sogenbits aga haiguse tõttu osaleda ei saanud ja seetõttu tulebki see küsimus arutlusele sel korral. Kai Kuusk selgitas Christel Sogenbitsile, et igapühapäevasel Skype’i konverentskõnes juhtkoerte kasutajate vahel on Christel Sogenbits väidetavalt pärast Sotsiaalministeeriumi ümarlauda maininud, et EJKÜ esindus käitus Sotsiaalministeeriumi ümarlaual agressiivselt. Kai Kuusk küsis Christel Sogenbitsi selgitust selle kohta, et kas tema väited EJKÜ agressiivse käitumise kohta vastavad tõele. Christel Sogenbits ütles, et see konverents on avatud kõikidele ja seal arutatakse erinevaid igapäevaseid teemasid. Ta kinnitas, et nii Skype’i konverentsil kui ka väljaspool seda on olnud juttu Sotsiaalministeeriumi ümarlauast ja sellega seotud inimestest. Ta ütles, et suudab argumenteeritult selgitada, mida EJKÜ on asjaajamisel ja oma poliitikas valesti teinud ning et sellised argumenteeritud väited EJKÜ kohta ei ole alus tema välja arvamiseks. Agressiivsuse kohta käiva väite kohta ütles Christel Sogenbits, et vaevalt ta seda ütles, aga samas ei mäleta ta täpselt, mida ta sellel konkreetsel konverentsil rääkis või ütles. Sotsiaalministeeriumi ümarlaua kohta tõi ta kriitikana välja, et seal ei jõutud näiteks koerte steriliseerimisest rääkida ning et see kohtumine oli üldse mõttetu. Samuti ütles Christel Sogenbits, et kasutajatele saadetud selgitav kiri Sotsiaalministeeriumi ümarlaua kohta oli täis absurdsusi ja poolikuid lauseid. Maarja Haamer tõi välja, et Sotsiaalministeeriumist ei ole ümarlaua kohta tulnud veel kokkuvõtet ja seetõttu sellest ei oleks mõistlik avalikult väga detailseid hinnanguid anda (näiteks Skype’i konverentsil). Christel Sogenbits ütles, et argumenteeritud väited, oma kogemuste kirjeldamine ei ole kellegi maine kahjustamine, nagu talle ette heidetakse. Christel Sogenbits ütles, et soovib dokumentatsiooni koos tõendusmaterjalidega selle kohta, milles teda süüdistatakse. Kai Kuusk ütles, et sooviks enne inimlikult kõnelda ja arutada seda küsimust ja siis alles tuua vajadusel bürokraatia sisse, aga pigem tahaks seda võimalusel vältida. Christel Sogenbits tõi aga välja, et inimlikult võib küll rääkida, aga selle aluseks peab ikkagi olema kirjalik dokumentatsioon – nt kaebus vms. Kai Kuusk aga ütles, et kaebuse esitanud inimene ei taha oma nime avalikustada ja seetõttu ei hakanud EJKÜ temalt ametlikult seda ka nõudma. Christel Sogenbits ütles, et kui ei ole alusdokumenti koos inimese nimega ja tunnistusega, siis ei ole tegelikult sellest mingit kasu ja kaebust ei saa esitada. EJKÜ juhatus ütles, et juhatuse eesmärk ei ole esitada Christel Sogenbits’ ile kaebust, vaid soov oli ära kuulata teine osapool ja võimalusel saada selgitust oma negatiivsete sõnavõttude kohta. Kai Kuusk tundis huvi, et kui Christel Sogenbitsil on etteheiteid EJKÜle, siis miks ei ole ta teinud vastavaid ettepanekuid otse EJKÜ juhatusele. Kuna Christel Sogenbits väitis ka, et EJKÜ on oma poliitikaga puusse pannud, siis palus Kai Kuusk seda selgitada. Christel Sogenbits tõi seepeale välja, et MTÜ Abikoerte Keskuse kohaselt tehakse iga inimesega eraldi leping ja need lepingud on erinevad. SA Juht- ja Abikoerte Kooli puutuvat ei oska Christel aga kommenteerida. Mis puudutab poliitikat, siis EJKÜ on tema väitel üks kinnisemaid ühinguid – lihtliikmeteni, kes ei suhtle igapäevaselt juhatusega, info ei jõua.
Kai Kuusk palus selgitust – tema sõnul on EJKÜ ainuke teadaolev ühing, kes saadab liikmetele juhatuse protokolle ja palju muud infot. Gerli Kangur tõi ka välja, et kui inimesed huvi tunnevad, siis on EJKÜ juhatus alati infot jaganud. Iga kirja lõpus on ka tavaliselt palve vajadusel küsida – ilma küsimata on raske kõiksugust jooksvat infot laiali saata. Maarja Haamer küsis ka, et kas on meililisti mõtet jällegi asjatult koormata mitte nii oluliste jooksvate küsimustega ja pooleliolevate projektidega. Christel Sogenbits ütles, et tema ei hakka iga nädal EJKÜ juhatusele helistama ja küsima, mis toimub, tal ei ole selleks aega. Kai Kuusk ütles, et iga nädal ei olegi sageli midagi uut ja liikmed võiksid samuti veidi omapoolset aktiivsust üles näidata. Maarja Haamer ütles, et EJKÜd ei saa võrrelda suuremate ühingutega, kus toimuvad asjad kindlasti sagedamini ja EJKÜl ei ole mõtet sama infot mitu korda saata ja väga pikalt asju ette teatada. MTÜ Abikoerte Keskuse kohta kommenteeris Kai Kuusk, et detsembris 2014 soovis EJKÜ MTÜ Abikoerte Keskuselt lepingu vormi, et selle panna oma kodulehele sinna, kus inimesed saavad tutvuda juhtkoera saamise tingimustega. Aasta jooksul sai saadetud MTÜ Abikoerte Keskuse juhatuse liikme Natalja Stankevitšile viis meeldetuletust selle kohta, et nad saadaksid lepingu. Kodulehele ei tahtnud EJKÜ panna vastavat infot just seetõttu, et MTÜ Abikoerte Keskus ei tunneks end halvasti, kui ühe organisatsiooni lepingunäidis on üleval ja teise oma ei ole. Christel Sogenbits soovitas, et kodulehele võiks panna siiski juhtkoerte saamist puudutav info ilma MTÜ Abikoerte Keskuse lepinguta. Kahjuks ei osanud või ei soostunud Christel Sogenbits kommenteerima, miks ei saaks MTÜ Abikoerte Keskus vähemalt ühte
lepinguvarianti saata ja üles panna – ta ütles ainult, et lepingud on erinevad ja sõltuvad kasutajatest, koertest ja muudest asjadest.
Kai Kuusk küsis Christel Sogenbitsilt, kas tal oleks soov Sotsiaalministeeriumi ümarlaudadel mõnedes punktides aktiivsemalt kaasa lüüa. Christel Sogenbits ütles, et ta ei oleks nõus ametlikult nõus kuhugi alla kirjutama, isegi kui ta mõnes küsimuses kaasa räägiks.
Teine punkt Christel Sogenbitsi EJKÜsse kuulumisega on seotud EGDFi konverentsiga Rumeenias, kus Christel Sogenbits käis ning kus üks reisi toetamise tingimustest EJKÜl oli, et Christel Sogenbits esindaks ka EJKÜt. Tekkis küsimus, kas ja mil moel Christel Sogenbits EJKÜ kohta üldse infot jagas. Christel Sogenbitsi sõnul vesteldi konverentsil ja jagati kontakte. Kui temalt küsiti, kust ta pärit on, ütles ta, et on Eestist, on EJKÜ esindaja ning esindab ka MTÜ Abikoerte Keskust. Kuna EJKÜ ei andnud jagamiseks materjale kaasa, jagas Christel Sogenbits kontaktide jagamise eesmärgil oma isiklikke visiitkaarte, kus on kirjas tema nimi, telefon, MTÜ Abikoerte Keskuse nimi ning e-mail, mille domeen on sama, mis MTÜ Abikoerte Keskusel. Maarja Haamer küsis, et kas ta jagab endiselt neid visiitkaarte ja kui jah, siis kas ta on endiselt seotud MTÜ Abikoerte Keskusega. Christel Sogenbits’i vastus oli selline, et see küsimus puudutab meid kõiki (ehk me kõik oleme MTÜ Abikoerte Keskusega seotud). Täpsemat selgitust keeldus Christel Sogenbits andmast. Christel Sogenbits küsis, miks tekkis Rumeenia konverentsi küsimus. Kai Kuusk ütles, et ta on teadlik sellest, et Christel Sogenbits jagas oma visiitkaarte ja et EJKÜl ei olnud mingeid eraldi materjale jagamiseks, kuid kas Christel Sogenbits üldse informeeris inimesi konverentsil EJKÜ kohta. Kuna Christel Sogenbits oli just varem kinnitanud, et ta tutvustas ennast kui EJKÜ esindaja, siis sai Kai Kuusk’i esialgne küsimus vastuse. Samuti ütles Christel Sogenbits konverentsil, et kui keegi soovib EJKÜ kohta lähemat infot, kirjutagu talle, aga seni pole keegi temaga kontakteerunud. Talle antud kontaktid aga edastas Christel Sogenbits EJKÜ juhatusele.
EJKÜ liikmestaatuse kohta küsis Kai Kuusk, et kuna Christel Sogenbits on väga passiivne liige – ei osale koosolekutel ega üritustel -, siis kas ta soovib edasi kuuluda EJKÜsse. Christel Sogenbits ütles vastuseks, et kui ta enam ei soovi olla liige, teeb ta vastava avalduse. Sellega Christel Sogenbits’i osalus juhatuse koosolekul lõppes.
EJKÜ otsustas vastavalt Christel Sogenbits’i vastustele jätta Christel Sogenbits edaspidi EJKÜ liikmeks.
Liikmestaatuse teise küsimusena soovis Kaili Mikk selgitust oma EJKÜ liikmestaatuse kohta – kui EJKÜ liikmestaatus ei oleks vajalik Sotsiaalministeeriumi ümarlaual juhtkoerte esindamiseks, võiks Kaili Mikk’u avalduse rahuldada ning tema liikmete hulgast välja arvata. Selle küsimuse arutamiseks kaasati Skype koosolekule ka Kaili Mikk. Kai Kuusk selgitas Kaili Mikk’ule, miks on vajalik kinnituskiri, mis Kaili Mikk’ule saadeti. Kinnituskirjas pidi olema tekst, millega kinnitatakse, et Kaili Mikk esindab Sotsiaalministeeriumi ümarlaual kõiki juhtkoerte kasutajaid olenemata, kust organisatsioonist on juhtkoer tulnud. Kaili Mikk tahtis teada, miks on eraldi paberit vaja. Kai Kuusk selgitas, et kuna Kaili Mikk on eelkõige sõna võtnud just SA Juht- ja Abikoerte Koolist tulnud juhtkoerte osas, siis soovib EJKÜ juhatus antud kinnituskirja kinnitamaks EJKÜ juhatusele seda, et ta esindab kõiki juhtkoerte kasutajaid olenemata sellest, et kust kellegi juhtkoer pärineb. Kaili Mikk aga ütles, et ta on ise juhtkoerakasutaja ja sellest tulenevalt esindab ta iseenesestmõistetavalt kõiki Eestis elavaid juhtkoerte kasutajaid. EJKÜ juhatus ja Kaili Mikk
leppisid kokku, et seni kuni Kaili Mikk kuulub ka edaspidi EJKÜsse kuni Sotsiaalministeeriumi ümarlauad kestavad, siis seni juhatus ei nõua kinnituskirja. Sellega sai
see küsimus selgitatud ning Kaili Mikk’u osalus juhatuse koosolekul lõppes.
2. Jooksvad küsimused
a) Treeningpäev Viljandis.
EJKÜ korraldatud talvine treeningpäev toimub 27. veebruaril algusega kell 12, mil algab kogunemine. Kohtutakse Iiri Suure Venna pubis aadressil Turu 4. Tulemas on ka Veronika Malm ja Maria Soon treeneritena.
b) Koostöö Urr ja Nurr Loomakauplusega
Maarja Haamer andis teada, et Urr ja Nurr loomapood (Orhidaalia OÜ) avab Mustamäel uue kaupluse ja oleks nõus tegema koostööd juhtkoerte kasutajatega. Neil on poes uut Soome koeratoitu nimega Biomill. Pood oleks valmis pakkuma EJKÜ liikmetele soodustust toidule 20 %. Poes soovitati kirjutada, kuidas oleks EJKÜl soov tehniliselt see soodustuse küsimus lahendada, nii et pood saaks üheselt aru, et tegu on EJKÜ liikmega, kellel on õigus saada 20% soodustust. Pood andis teada, et nad on lausa spetsialiseerunud MTÜde toetamisele ja seetõttu on nad ka huvitatud EJKÜ toetamisest.
c) Juhtkoerte päeva planeerimine
Maarja Haamer informeeris EJKÜd ka läbirääkimistest erinevate muusikutega seoses juhtkoerte päevaga. Hetkel ei ole ühtegi konkreetset kokkulepet veel, aga läbirääkimised käivad mitme erineva esinejaga, näiteks Ska Faktoriga. Kai Kuusk arvas, et juhtkoerte päev võiks sel aastal toimuda näiteks Tallinnas, aga mitte mõlemas linnas korraga, sest seda oleks keerulisem organiseerida – pigem teha ühes linnas ja korralikult.
d) EJKÜ laen Juht- ja Abikoerte Koolile
EJKÜle helistas Juht- ja Abikoerte Kool ja andis teada, et kuna koertel on olnud väga palju erinevaid operatsioone ja kooli rahad on otsa saanud ning uued rahad on tulemas Sotsiaalministeeriumilt alles märtsis, küsis Juht- ja Abikoerte Kool EJKÜlt laenu 600 eurot. Tehti vastav leping ja laenu tähtajaks sai märgitud 31. märts 2016. EJKÜ kandis raha Juht- ja Abikoerte Koolile üle 17. veebruaril.
e) Soome kutsikaklubi
Juha Herttuainen Soome juhtkoerte kutsikate klubist kirjutas Kai Kuusk’ile kirja seoses sellega, et juunis külastab Tallinnat Soome juhtkoerte kutsikate klubi – sinna kuuluvad juhtkoerteks välja valitud kutsikate kasvupered. Praegu pole nende päevakava kindel, aga võib-olla sooviksid nad kohtuda ka Eesti juhtkoerte kasutajatega. Sellega seoses küsis Juha Herttuainen, kas Tallinnas on juhtkoerte kooli. Lisaks küsis ta Kai Kuusk’ilt Anu Lokke, Külli Väikene’ ja Kätlin Tamm’e telefoninumbreid. Kai Kuusk vastas Juha Herttuainen’ile, et Tallinnas on MTÜ Abikoerte Keskus, mille juhataja on Anu Lokke, kuid inglise või soome keelt ta ei räägi. Kuna ka Külli Väikene ei räägi soome ega inglise keelt, lubas Kai Kuusk uurida, kes võiks olla kontaktisikuks soomlaste ja MTÜ Abikoerte Keskuse vahel. Kai Kuusk arvas, et selleks kontaktiks võiks olla Christel Sogenbits. Sellega seoses tuleks Christel Sogenbits’ile kirjutada, kas ta oleks nõus olema selleks kontaktisikuks. Samuti tuleks Anu Lokke ja MTÜ Abikoerte Keskuse juhatuse liikme Natalja Stankevitš’i käest küsida, kas nad oleksid ka nõus, et Christel Sogenbits oleks MTÜ Abikoerte Keskuse kontaktisikuks.
Protokolli lõpp.
Protokollis: Pia Hanslep