MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu (EJKÜ) üldkoosoleku protokoll
Koosoleku toimumise koht: Ringtee 1, 51013 Tartu
Koosoleku toimumise aeg: 21.11.2015
Koosoleku algus: 12:00
Koosoleku lõpp: 15:10
Koosolekul osalesid:
Vt lisa (koosolekul osalejate nimekiri)
Üldkoosoleku päevakorrapunktid on järgmised:
1. Tegevuskava 2016 kinnitamine.
2. Arutelu EJKÜ põhikirja muutmise teemadel seoses ühingu võimaliku nimemuutusega (hääletus jääks kevadesse).
3. Ettepanekute tegemine sotsiaalministeeriumi ümarlauaks.
Üks oluline info on siinkohal see, et sotsiaalministeeriumil on plaan lisada juhtkoerte tarbeks eraldi rida eelarvesse (st. projektide kirjutamine HMNile jääks ära). Küsimus on, kuhu asetub siin EJKÜ ning milleks saaks seda toetust üldse hakata kasutama. Veel räägime väljaõpetatud juhtkoerte kasutamisest aretuses ning kuulame liikmete ettepanekuid ja murekohti, mida kaasa võtta kohtumisele Sotsiaalministeeriumiga.
4. Jooksvad küsimused
EJKÜ üldkoosolek otsustas ühehäälselt kinnitada koosoleku juhatajaks Joosep Kunderi.
Koosoleku protokollijaks valiti ühehäälselt Pia Hanslep.
1. Tegevuskava 2016 kinnitamine.
Pia Hanslep luges ette tegevuskava 2016.
Küsimus tekkis, kas Merle Valdmann saab ka uuel aastal juhtkoerakasutajaid vastu võtta. Kuna hetkel on Merle Valdmannil seoses töö ja isikliku eluga olnud keerukas juhtkoeri ja nende kasutajaid Eesti Maaülikooli loomakliinikusvastu võtta, siis tekkis mõte, et äkki tasuks ka leida mõni teine arst, kellel oleks soov ja võimalus juhtkoeri profilaktiliste läbivaatustega abistada ja nõuannetega aidata. Merle Valdmann on siiski ise lubanud võimaluse korral juhtkoerakasutajaid ja nende koeri loomakliinikus vastu võtta.
Maarja Haamer ütles, et Tatari ja Västriku loomakliinikus Tallinnas võetaks ka juhtkoerakasutajaid vastu. Ta lubas uurida, kas seal võetakse vastu ka juhtkoerte kasutajaid väljastpoolt Tallinna. Niipea, kui asjalood selguvad täpsemalt, annavad EJKÜ juhatuse liikmed EJKÜ liikmetele teada.
Veronika Sõstar küsis, et kui teda kutsutakse näiteks kuhugi kooli juhtkoertest kõnelema, siis kas ta peaks EJKÜ juhatust teavitama.
Kai Kuusk ütles, et see oleks hea, sest siis on EJKÜ juhatusel võimalik selliseid külastusi kaardistada.
Heidi Muhhina küsis, kas EGDFiga liituvad üksikisikud või organisatsioon ning Kai Kuusk ütles, et liitub ikkagi organisatsioon ning see küsimus tuleb ka täpsemalt arutlusele jooksvate küsimuste all.
Tegevuskava 2016 pandi hääletusele.
Tegevuskava 2016 kinnitati 9 poolthäälega. Vastuhääli ja erapooletuid ei olnud.
2. Arutelu EJKÜ põhikirja muutmise teemadel seoses ühingu võimaliku nimemuutusega (hääletus jääks kevadesse).
Maikuu üldkoosolekul oli juttu EJKÜ nimemuutusega ning mõte oli muuta EJKÜ nimi MTÜ Eesti Juht- ja Abikoerte Kasutajate Ühinguks. Põhjus oli selles, et hetkel töötab Eestis üks abikoer – Pepe, kelle omanik on Merike Kask. Merike Kask lööb aktiivselt kaasa ka EJKÜ üritustel ning soovib samuti EJKÜga liituda, aga hetkel seda põhikirja alusel teha ei saa. EJKÜ liikmetel tekkis maikuu arutluses teatud hirm, et kas EJKÜ suudab hakkama saada abikoerte vajadustega, kuna juhtkoer on oma olemuselt väga spetsiifiline töökoer. Samas oleks abikoeri esialgu väga vähe, hetkel vaid 1, nii et harjumine nendega oleks sujuv.
Kaili Mikk arvas, et selle ühe abikoera pärast ühingu nime ei oleks veel vaja muuta, küll aga võiks teha põhikirja muudatuse, et ühingusse võib võtta ka abikoerte kasutajaid.
Maarja Haamer tõi välja, et kõik abikoerad, kes tahavad EJKÜga liituda, ei ole seotud pimedatega ja küsimus on, kas EJKÜ tuleb nende erinevustega toime.
Kai Kuusk tõi välja, et erinevate puuetega inimeste koostöö oleks ka heaks eeskujuks ühiskonnale, kus inimesed võivad näha, kuidas erinevad inimesed saavad omavahel hakkama ja suudavad ühtselt toimida.
Kaili Mikk ütles, et praegu on olemas eraldi pimedate ja kurtide ühingud ning alati on võimalik nende ühingutega koostööd teha, aga võib-olla poleks vaja teha mingeid liitühinguid.
Kai Kuusk tõi aga välja, et nt pimedad ja pimedad juhtkoerakasutajad on natuke erinevate vajadustega ja seepärast ei ole EJKÜ liitunud ka Eesti Pimedate Liiduga. Nii et koerakasutajatel oleks vaja eraldi ühingut, kus tegeletakse just juht- ja abikoerte spetsiifikaga ja murekohtadega ühiskonnas, arvas Kai Kuusk.
Kai Kuusk lubas uurida, kuidas on need asjad EGDFis paika pandud – kas ja kuidas on juhtkoerad ja abikoerad eraldatud seal. Samuti lubas ta uurida, kuhu liigituvad juhtkoerad juriidiliselt, kas ka abikoerte alla.
Pia Hanslep tõi välja, et Kaili Mikk’u ettepanek teha põhikirja muudatus, et EJKÜ liikmeteks võivad saada ka abikoerte kasutajad, oli hea ettepanek ning võiks minna kasutusele.
Kai Kuusk nõustus, et esialgu võib teha tõesti siis ainult väikese muudatuse EJKÜ põhikirjas.
Kai Kuusk küsis, kuidas EJKÜ liikmed suhtuvad sellesse põhikirja muudatusse, et juhatuse liikmed on ametis senise 5 aasta asemel 3 aastat. EJKÜ liikmed leidsid, et see oleks hea muudatus.
Kai Kuusk arvas, et kevadisel koosolekul võikski panna hääletusele nimetatud põhikirja muudatused – lisada juurde abikoerte kasutajate liitumine ning muuta juhatuse tööaeg senise 5 aasta asemel 3 aastaks. EJKÜ liikmed olid muudatustega nõus.
3. Ettepanekute tegemine sotsiaalministeeriumi ümarlauaks.
Üks oluline info on siinkohal see, et sotsiaalministeeriumil on plaan lisada juhtkoerte tarbeks eraldi rida eelarvesse (st. projektide kirjutamine HMNile jääks ära). Küsimus on, kuhu asetub siin EJKÜ ning milleks saaks seda toetust üldse hakata kasutama. Veel räägime väljaõpetatud juhtkoerte kasutamisest aretuses ning kuulame liikmete ettepanekuid ja murekohti, mida kaasa võtta kohtumisele Sotsiaalministeeriumiga.
Sotsiaalministeeriumi ümarlaud toimub Sotsiaalministeeriumis 26. novembril 2015 kell 11. Kai Kuusk selgitas, miks tekkis üldse soov kutsuda kokku ümarlaud, kus osaleks Sotsiaalministeerium, koolid ja EJKÜ. Probleem tekkis sellest, et Anneli Timpmannil tekkis probleem lepinguga – koer elas juba paar nädalat tema juures, kuid tegemata olid vaktsiinid ning kokku leppimata koera aretuse küsimused. Anneli Timpmann ei olnud nõus, et koera kasutatakse aretuses rohkem kui ühe korra, misjärel koer steriliseeritakse, ning ta soovis ka, et vastav punkt oleks ka lepingus sees. Kool jällegi soovis hakata kasutama koera aretuses rohkemgi kui üks kord ning pani vastava punkti Anneli Timpanniga kokku leppimata lepingusse sisse. Viimane aga ei olnud nõus sellist lepingut allkirjastama. Sarnane probleem lepinguga oli samal ajal ka Heidi Muhhinaga. Et selliseid probleeme lepingutega enam ei tekiks ja et väljaõppe saanud juhtkoeri aretuses ei kasutataks, sooviski EJKÜ, et probleemide lahendamiseks võiks kokku kutsuda Sotsiaalministeeriumi ümarlaua, kus osaleks lisaks EJKÜle ja ministeeriumile ka Juht- ja Abikoerte Kool ja Abikoerte Keskus.
Kuna Kool soovis Anneli Timpmannilt kiiret vastust lepingu kohta, oli vaja ruttu saata Sotsiaalministeeriumile vastav teabenõue. EJKÜ vabatahtlik Ainiki Väljataga arvas, et teabenõudega ei saavuta me oma murele lahendust, vaid saame küsida vaid kuivi dokumente. Teabenõue ei võimaldaks kurta oma muret. Nii kirjutas ta koos EJKÜ juhatusega sotsiaalministeeriumile pöördumise, millele tuli kantslerilt 2 päeva hiljem ka vastus. Päev hiljem pakkus Sotsiaalministeerium ka ümarlaua aega – 26. novembrit. Ärakiri sellest pöördumisest sai saadetud ka Lõuna-Eesti Pimedate Ühingule, kes võttis selle pöördumise ka oma koosolekul arutlusele jooksvate küsimuste all.
EJKÜ soov oleks, et juhtkoeri treenivad organisatsioonid annaks kasutajatele võimaluse valida, kas nad tahaksid saada steriliseeritud koeri või oleksid nõus andma oma koera ka hiljem aretusse. Samuti tõi Kai Kuusk välja, et Juht- ja Abikoerte Kooli poolt tehtud kasutajalepingud on pikas perspektiivis õigustühised. Seal on mitmeid vigu ning üldsõnalisust, mistõttu oleks seda võimalik igatpidi juriidiliselt vaidlustada.
Abikoerte Keskuse lepingutega pole EJKÜl siiani õnnestunud tutvuda ega juhtkoerte kasutajatele näidata, kuna peale korduvate meeldetuletuste, ei ole Abikoerte Keskus oma lepinguid edastanud.
Ümarlauas arutlusele tuleksid järgmised punktid:
Väljaõppe saanud juhtkoerte kasutamine aretuses
Lepingud
EJKÜ kui juhtkoerte kasutajate esindajate kaasamine olulistesse küsimustesse
Suhtlus nägemispuudega inimestega, mis seni on olnud paraku ebameeldiv
Silver Pulk tõi võimaliku arutluspunktina välja, et koerte väljaõppe kvaliteet on puudulik. Kaili Mikk lisas, et Sotsiaalministeeriumil võiks olla ülevaade, millises seisus on praegu kasutusse minevad koerad, sest paljud asjad jätavad tugevasti soovida.
Heidi Muhhina tõi välja, et kui tema sai esimese juhtkoera, siis oli tugev kontroll koera kvaliteedi üle ning ka nüüd võiks olla komisjon, kes hindab väljaõppest tulnud koera tööd. Joosep Kunder lisas, et selles komisjonis võiks olla hindajaks inimene, kes on ise kasutanud juhtkoera pikalt. Samas ütles Heidi Muhhina, et mõnikord ei hakka juhtkoer võõra kasutajaga jällegi tööle ja siis on raske koera tööd hinnata.
Kaili Mikk arvas, et selline kontroll võiks toimuda veel enne, kui koer läheb uue kasutaja kätte, sest kui koer on olnud mõnda aega juba kasutaja käes, siis ilmselt võib tõesti juhtuda nii, et koer võõraga ei tööta.
Kai Kuusk ütles, et sellisest komisjonist on olnud Kooliga juttu. Kool ütleb, et probleem võib olla ka selline, et väljaõppest tulnud koera töökvaliteet langeb kasutaja kätte minnes. Seepeale Kai Kuusk oligi pakkunud koolile välja, et väljaõppest tulnud koera puhul peaks treenerid ja sujundajad koos läbi tegema raja, mis oleks koerale ühtlasi eksamiks, mille tulemusel hinnatakse koera erinevaid oskusi vastavas tabelis, kus on kirjas, milline on koera oskus üleandmisel – nt „suuna leidmine – väga hea“. Kasutaja saaks siis koera koos sellise ametliku hinnangutabeliga. Nii et kui koer hiljem kehva tööd teeb, saab jälgida, kas tabeli alusel koer väljaõppest seda või teist asja oskas teha ja annaks ehk selgust, et kus algas koera töökvaliteedi allakäik.
Kai Kuusk ütles, et viimasel kohtumisel oli Kool mitteametlikult sellise tabeli koostamise ja hindamissüsteemi poolt.
Teine oluline küsimus töökvaliteedi kõrval on koerte tervisekvaliteet – mitmed õppesse minevad koerad ning kasutusse minevad koerad ei tohiks tervislikus mõttes juhtkoerana töötada – liigeseprobleemid, diabeet, epilepsia jne.
Kai Kuusk tõi välja, et haigus võib välja lüüa ka hiljem ning selle eest ei saa juhtkoeri treenivad organisatsioonid alati vastutada. Samas on oluline, et juba paaritamisel arvestatakse lisaks iseloomule hoolega koerte tervisenäitajatega. Ilmselt oleks hea osta vahepeal sisse mõni koer väljaspoolt, keda kasutatakse aretuses, siis ei oleks ka liiga palju lähisugulaste vahel paaritamist.
Silver Pulk ütles aga, et kool võiks maksta koerte raviarved kohe, mitte jätta seda hiljemaks. Kai Kuusk arvas, et mõned rahaasjad võiksid käia EJKÜ kaudu, et kõik poleks kooli kanda. Näiteks võiks kool osta koerale rakmed, ent rakmete hooldus ja parandamine võiks käia läbi EJKÜ. Silver Pulk arvas, et ravikulude puhul võiks kasutaja minna ravimitšekkidega otse sotsiaalministeeriumisse, kes siis ise maksaks raha välja.
Maarja Haamer tõi välja, et kool ei arvesta teinekord variandiga, et nende kokku pandud koer ja kasutaja ei pruugi omavahel sobida. Kasutajale ei jäeta valikuvõimalust – hea oleks, kui kasutaja saaks erinevaid õppes olevaid proovida, et hiljem ei tekiks probleeme kokkusobivusega. Maarja Haamer küsis, kas need inimesed, kes juhtkoeri õppeks kutsikana välja valivad, on ikka pädevad valima juhtkoeri? Nii et see on üks aspekt, millele oleks hea tähelepanu pöörata.
Joosep Kunder tõi välja, et juhtkoera mittesobivus juhtkoeraks tuleks eksami olemasolul välja hiljem ja see tähendakski, et sellisel juhul ei läheks mittesobivad koerad õppesse.
Kaili Mikk pakkus välja, et ka treenerid võiks läbida raja kinnisilmi ilma koerata, see oleks jällegi omamoodi eksam treeneritele, õpetaks, kuidas tajuda maailma pimedana, ja mõistaks, millega peab treener koerte koolitamisel arvestama.
Karin Leesmaa pakkus välja, et treenerid võiksid mõnda aega ka ise elada pimeda elu – nt käia poes, restoranis jne, et ta saaks vastava tunnetuse, mida pime inimene tegelikult tunneb.
Pia Hanslep tõi välja, et praegu on väga puudulikuks kasvuperede teema, sest seal kutsikas kasvab ning seal oleks väga oluline, et koer saaks teatud õpet juba kutsikaeas. Seetõttu peaks kasvupere juba kutsikaeas arvestama sellega, et antud koer läheb pimeda juhtkoeraks – nt tutvustab kutsikat teiste koertega, et ta neid hiljem ei pelgaks; et ei lubaks koeral nt voodis või diivanil magada jne. Ilmselt ei saa nõuda, et kasvupere kutsikale elementaarset koolitust teeks (kõrvalkõnd, kohahoidmine), aga siiski peaks kasvupere arvestama teatud aspektidega. Ka Kai Kuusk tõi välja, et peaks kasvatama kasvupere teadlikkust sellest, et nad kasvatavad tulevast juhtkoera, kellel on tulevikus äärmiselt suur ja oluline roll täita ehk nägemispuudega inimese elu hoida ja aidata tal liigelda turvaliselt punktist A punkti B. Ka siin võiks olla teatud komisjon, kes hindab juhtkoeraks kasvavat kutsikat. Maarja Haamer ütles, et ka kasvupered võiksid saada teatud rahastuse. Siis oleks võimalik ka kasvuperedelt rohkem nõuda, samuti tekiks kasvuperesid ka juurde.
Kaili Mikk tõi siiski välja, et EJKÜ ei saa koolile teha ettekirjutusi selles osas, milline oleks kasvupere. Samas võib EJKÜ välja tuua, mida nemad koeralt ootavad ning kool saab siis ise juba mõelda, kuidas seda saavutada. Muidugi saab kasvupere temaatikat mainida. Selle saaks välja tuua ka sotsiaalministeeriumis.
Kai Kuusk arvas, et EJKÜl on siiski vaja anda märku, millised oleks ka selles osas murekohad ja kui see muudaks tulevased juhtkoerad paremaks, siis võime aidata leida ja panustada samuti EJKÜ kaudu kasvuperede leidmissse ja koolitamisse.
Heidi Muhhina tõi murekohana välja ka vanade koerte teema – kõikidel kasutajatel ei ole võimalik pensionieas koera kuhugi saata.
Kai Kuusk tõi lahendusena välja, et vana koera pildi ja kirjelduse koos iseloomuga võiks panna erinevatele EJKÜ lehekülgedele ning pakkuda välja võimaluse võtta selline koer endale koju – on mitmeid inimesi, kes oleksid nõus vana koera endale koju võtma.
Kaili Mikk lisas, et siin võib jällegi tekkida probleem kooliga, sest kool pole alati nõus sellega, et kasutaja valib pensionieas koerale ise kodu. Seega tuleb selline koertele kodu otsimise teema kooliga põhjalikult läbi rääkida. Samuti tuleb teha koolile avaldus, kui tahta koer pensionile saata – kui koer on pensionil, ei pea kool enam maksma tema ravikulusid jne.
Kai Kuusk ütles, et antud teemast on juba Kooliga kõneletud ja nad olid igati selle mõtte poolt.
Kaili Mikk tõstatas küsimuse, et kas on õige, kui treener on ühteaegu vastutav ka aretuse eest ning on tegev ka kooli juhatuse töös. Need tööd võiks aga olla eraldatud.
2013 käis EJKÜ abikoerte kooliga (tln) kohtumas ning uuris lepingute küsimust. Keskus ütles, et lepingutest on 3 erinevat varianti. Keskus lubas 2014. aasta alguseks saata need lepingublanketid, kuid hoolimata mitmest meeldetuletustest ei ole keskus EJKÜle lepinguid saatnud. Seetõttu ei tea EJKÜ, millised on tingimused, mida peaks EJKÜ ja kasutajad omalt poolt täitma. Kai Kuusk küsis ka Christel Sogenbitsi käest, kes esindab keskust, kuidas on lepingute küsimus. Christel Sogenbits vastas, et lepingud on alles koostamisel.
EJKÜ teab vaid seda, et mõlemad koolid esitavad kooli tegevuse jätkamiseks aruandeid. Abikoerte keskus on organiseerinud mitmeid heategevusüritusi ja annetuskampaaniaid, kus kogutakse raha erinevate asjade toetuseks – rakmed, steriliseerimine, ravikulud jne. Kai Kuusk tahaks teada, et kui HMNi projektides on sees, et rakmete, steriliseerimise ja ravikulude katteks on juba küsitud raha, siis miks küsitakse veel lisaraha maksumaksjatelt? Ka Maarja Haamer arvas, et nt rakmete kulud võiks katta riik. Samuti võiks hakata riik küsima, et kui annetustest saadakse nii palju raha, siis mida peaks siin riik veel tegema.
Kai Kuusk arvas, et EJKÜ võiks olla teatud keskuseks, kes paneb infot erinevate kampaaniate kohta üles, mitte nii, et koolid koguvad omatahtsi raha ning EJKÜl puudub sellest täpne ülevaade. Kaili Mikk tõi aga jällegi välja, et annetuste küsimist ei saaks samas ju ka keelata. Joosep Kunder lisas, et kui riigilt saadakse teatud summad kindlate asjade jaoks, siis kuivõrd on õigustatud lisaraha küsimine annetuste teel nendeks samadeks asjadeks.
Joosep Kunder arvas, et koolidel võiks olla üheselt mõistetav süsteem, kuidas juhtkoer antakse kasutajatel üle – et oleks teatud komisjon, eksamid jne. Sellest ei piisa, et kool ütleb, et ta ühte või teist teeb, EJKÜl ja kasutajatel oleks vaja ka reaalselt kontrolli toimuva üle, seepärast oleks ka EJKÜl võimalik saada kasutusse mineva koera kvaliteedist ülevaade. EJKÜ võiks nt määrata nn testkasutaja, samuti oleks sujundaja, kes täidaks omakorda kvaliteeditabelit, ning ka treenerid.
Kai Kuusk tõi välja, et kui ministeeriumis võetakse vastu või muudetakse juhtkoertega või pimedatega seotud seadusi, võiks sellesse kaasata ka EJKÜ, et saaks enne seaduste jõustumist ka vastavat seadust arutada – nõnda saab vältida olukorda, kus lõplikus seaduses on ikkagi puudujäägid.
Sotsiaalministeeriumisse läheks ümarlauale EJKÜst 3 esindajat – Kai Kuusk, Ainiki Väljataga, kolmas koht on aga hetkel vaba. Soovi kaasa tulla on avaldanud mitmed kasutajad. Seega saab üldkoosolek otsustada, kes tuleb kaasa – Joosep Kunder, Kaili Mikk või Maarja Haamer. Joosep Kunder tagandas ennast, kuna tal oleks keerukas tööpäeval kaasa tulla. Küsimus kolmanda liikme määramiseks pandi hääletusele. Kaili Mikk’u poolt oli 7 häält, Heidi Muhhina ja Zinaida Valk, kes olid selleks hetkeks koosolekult lahkunud, toetasid samuti Kaili Mikk’u kandidatuuri. Maarja Haameri esinduse poolt ei olnud ühtegi häält. Erapooletuid oli 2.
4. Jooksvad küsimused
Küsimuse all on Euroopa Juhtkoerte Föderatsiooniga liitumine. EGDFi aastamaksus arvestatakse ühingu sissetulekut. Organisatsiooni aastamaks, mille sissetulek on 1-100 000 eurot, on 125 eurot. See oleks aga EJKÜle liiga suur summa. Nii oleks ilmselt mõistlik kirjutada EGDFile ning kirjeldada oma ühingu olukorda – tegemist on väikese ühinguga, kus sissetulekud on väikesed ning summad liiguvad Eestis hoopis teiste skeemide järgi kui mujal Euroopas, rääkis Kai Kuusk.
Kaili Mikk arvas, et me võiksime vastavalt oma riigi olukorrale küsida EGDFilt aastamaksu soodustust. Siin võiks välja tuua ka selle, et EJKÜ kasutajatest enamik ei ole tööinimesed ning EJKÜ sissetulekud sõltuvad peamiselt liikmete aastamaksudest.
Jõulupidu on 13. detsember Lõunakeskuse rõdukohvikus, kus eelmiselgi aastal, kell 14. Kai Kuusk saadab toidu osas liikmetele valikud ning liikmed saavad siis teha toiduvaliku ja vastavalt sellele tellitakse jõulupeole toidud.
2015. aasta Juhtkoera Sõber kandidaadiks saab seekord Valdek Klubi, kes tegi heategevusliku korjanduse ning teatrietenduse juhtkoerte toetuseks.
Protokolli lõpp.
Protokollis: Pia Hanslep