MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing
Üldkoosolek
Toimumisaeg ja koht: 22.11.2014, Park Hotell (Vallikraavi 23, Tartu 51003)
Koosoleku algus: 12:00
Koosoleku lõpp: 14:00
Üldkoosoleku päevakorrapunktid olid järgmised:
1. EJKÜ tegevuskava 2015 ettelugemine ja kinnitamine;
2. Võimaliku EJKÜ uue juhatuse liikme valimine (Maarja Haamer võiks jääda juhatuse ridadesse alles, aga kui keegi sooviks tulla neljandaks liikmeks, oleks üldkoosolekul see võimalus);
3.Kevadise rahvusvahelise juhtkoerte päeva korraldamisest;
4. Eesti Puuetega Inimeste Koja liitumise küsimus;
5. „Juhtkoera Sõber 2014“ tunnustuse saaja teatavaks tegemine;
6.Jooksvad küsimused;
Koosoleku juhatajaks valiti ühehäälselt Kai Kuusk.
1. EJKÜ tegevuskava 2015 ettelugemine ja kinnitamine (2015 tegevuskava manuses);
Pia Hanslep luges ette EJKÜ tegevuskava 2015.
Tegevuskava pandi hääletusele. Tegevuskava võeti vastu 3 poolthäälega. Vastu ja erapooletuid ei olnud.
2. Võimaliku EJKÜ uue juhatuse liikme valimine (Maarja Haamer võiks jääda juhatuse ridadesse alles, aga kui keegi sooviks tulla neljandaks liikmeks, oleks üldkoosolekul see võimalus);
Kuna kolmas juhatuse liige, Maarja Haamer, on mitmel isiklikul põhjusel EJKÜ juhatuse tööst eemale jäänud, soovis ta lahkuda juhatusest. Esialgu otsustas EJKÜ juhatus aga seda, et alguses võiks Maarja Haamer siiski jääda juhatusse alles ja võtta lihtsalt juhatusetööst puhkust. Kuna aga Maarja Haamer arvas, et ta siiski ei jõuaks juhatuse tööga tegeleda, oleks siiski mõistlik leida kolmandaks liikmeks keegi teine.
Kai Kuusk küsis, kas keegi oleks nõus saama kolmandaks või neljandaks juhatuse liikmeks (juhatuses peab olema 3-5 liiget).
Anneli Timpmann küsis, kas uue liikme lisandumisel on vaja uuesti maksta riigilõivu.
Kai Kuusk vastas, et sellisel juhul tuleb jah riigilõivu uuesti maksta.
Kuna riigilõiv oleks siiski vaja tasuda, arvas Anneli Timpmann, et mõistlik oleks EJKÜ liikmetel muul viisil abiks olla, mitte hakata uut juhatuse liiget valima.
Joosep Kunder arvas aga, et kui tekib palju ülesandeid, siis on keerukas ja riskantne neid ülesandeid lihtsalt liikmetele jagada. Seetõttu oleks Maarja Haameri asemele vaja ikka uus liige leida.
Kai Kuusk arvas samas, et hetkel on juhatuse liikmel just nii palju ülesandeid, kui kaks liiget ära teha jõuavad. Samas ei jätaks juhatuse liikmete pidev vahetumine ka EJKÜst väga head muljet. Kai Kuusk selgitas, et kui näiteks mõni ettevõtte või potentsiaalne sponsor sooviks hakata püsivalt toetama EJKÜt, siis enne püsiannetajaks hakkamist, uuritakse tihtipeale ettevõtteportaalist, kes on juhatuses, kui tihti juhatus vahetub, ega ühing pole maksuraskustes või võlgu jmt.
Joosep Kunder arvas, et siin tuleks mõelda, kumb on olulisem – kas EJKÜ maine potentsiaalsete sponsorite seas või mõistlikult jagatud töökoormus.
Kai Kuusk pakkus välja, et praegu võiks Maarja Haameri kontaktid EJKÜ juhatuse välja saadetavate kirjade hulgast eemaldada ja hetkel jätkata aktiivsena juhatuses kahekesi, paludes vajadusel abi EJKÜ lihtliikmetelt. Kui aga poole aasta pärast kevadel selgub, et selline süsteem ei toimi, tuleks teha uued valimised.
Kai Kuusk tõi ka välja, et kuigi EJKÜ liikmete seas on ligi 30 liiget, on enamik neist väga passiivsed ja ei osale isegi aktiivselt info tagastamises juhatusele, mis omakorda muudab juhatusetöö keerukamaks, kuna juhatusel pole ülevaadet liikmete vajadustest ja soovidest.
Pia Hanslep pakkus välja, et EJKÜ liikmete puhul võiks olla kohustuslik kohal käia teatud hulgal koosolekutel, muidu arvatakse ta lihtsalt ühingust välja.
EJKÜ koosolek otsustaski, et EJKÜ juhatusel algab tänasest nii-öelda pooleaastane prooviperiood ning kui kevadel selgub, et juhatuse liikmed ei saa kahekesi kõikide ülesannetega hakkama ja lihtliikmed on ühingu toimimise panustamises endiselt passiivsed, tulevad kevadel uued valimised.
3.Kevadise rahvusvahelise juhtkoerte päeva korraldamisest;
EJKÜ juhatus otsustas, et selle päeva korraldamiseks võiks koostada EJKÜ liikmetest töögrupi, et korraldamine ei jääks vaid juhatuse õlule. Sel päeval võiks korraldada kohe suurema teabepäeva kas kusagil väljas varju all või mõne kaubanduskeskuse aatriumis. Seal võiks olla erinevad infonurgad ning inimestele võiks võimaldada ka teha läbi marsruut juhtkoera ja silmaklappidega. EJKÜ koostööpartner Maanteeamet, võiksid oma vabatahtlikega jagada infovoldikuid „Märka Juhtkoera“. Samuti võiks toimuda ka juhtkoera sümboolikaga meenete müümine, viktoriin auhindadega jne. Kõigeks selleks oleks vaja töögruppe, kes aitaks kokku panna kava, suhelda erinevate asutustega jne. Töögrupis olid nõus praegu osalema Karin Leesmaa, Maia Konikova ja Roone Spiegel.
4. Eesti Puuetega Inimeste Koja liitumise küsimus;
EJKÜ juhatus plaanis juba mõnda aega tagasi liituda Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Selle põhjuseks oli võimalus rääkida kaasa seadusandluses, saada võimalust rääkida kaasa erinevates (probleemsetes) küsimustes. EJKÜ ei saa paraku liituda Eesti Puuetega Inimeste Kojaga täisliikmena, kuna EJKÜ ei esinda pimedaid üldiselt – selleks on Eesti Pimedate Liit. Selgus, et kui liituda Eesti Puuetega Inimeste Kojaga toetajaliikmena, ei peaks me tasuma mingit liitumis- ega liikmemaksu ning meie sündmusi kajastataks nende tegemistes (EPI Koja infoleht, ajakiri, EPI Koja portaal). Samas ei oleks EJKÜl hääleõigust, ent erinevates küsimustes saaks kaasa küll rääkida ning mure- ja probleemkohtadele tähelepanu juhtida.
EJKÜ üldkoosolek arvas, et selline osalus ja esindatus oleks Eesti Puuetega Inimeste Kojas oluline.
Kai Kuusk ütles, et Eesti Puuetega Inimeste Kojast on võimalik alati välja astuda iga tegevusaasta lõpus, ses mõttes ei oleks see seotus ka nii-öelda muutumatu.
EJKÜ poolseks esindajaks oli nõus olema Anneli Timpmann.
EJKÜ juhatus pani Eesti Puuetega Inimeste Kojaga liitumise hääletusele. Otsus Eesti Puuetega Inimeste Kojaga liitumise poolt oli 4 häält, erapooletu 1 ja vastu 0. Sellega otsustati saada Eesti Puuetega Inimeste Koja toetajaliikmeks.
5. „Juhtkoera Sõber 2014“ tunnustuse saaja teatavaks tegemine;
EJKÜ juhatus otsustas anda tunnustuse mõnele asutusele, eraisikule või organisatsioonile, kes on juhtkoeri ja nende kasutajaid toetanud või neid eriliselt lahkelt vastu võtnud. EJKÜ liikmed võisid saata tunnustuse kandidaate, ent kuna liikmetelt ei tulnud ühtegi pakkumist, tegi vastava otsuse EJKÜ juhatus. Kuna raske oli välja valida ühte erilist, valis EJKÜ juhatus välja 4 nominenti:
* Ristiisa Pubi, kes alati on nõus vastu võtma ka suurt hulka juhtkoeri;
* Dorpat Hotell, kes on EJKÜle võimaldanud tasuta ruume ning võimaldanud ka koertel seal viibida, hoolimata sellest, et seal on vaipkatted;
* Park Hotell, kes on alati nõus olnud vastu võtma juhtkoeri koos nende kasutajatega ning on neile alati teinud soodustusi;
* Nelja Kuninga Hotell Paides, kus toimus sügisene juhtkoerte kasutajate koolitus ning kus kasutajaid koos koertega väga hästi vastu võeti.
Järgmisteks aastateks võiks anda tunnustuse veel Pierre’i kohvikule, Crepp kohvikule ning kindlasti loomaarst Merle Valdmannile.
Eelpoolnimetatud nominendid saavad tänukirja ning lauakalendri juhtkoerte piltidega. Tänukirjad võiks kätte anda EJKÜ jõulupeol, arvas Joosep Kunder. Samas läheks see esiteks väga kulukaks, seepärast oleks ehk mõistlikum ikkagi neile kätte viia.
Karin Leesmaa arvas, et edaspidi, kui nominente on vähem, saaks nad küll kutsuda pidulikule koosviibimisele. Edaspidi võiks tänukirjade andmine näiteks anda juhtkoerte päeval, kuigi see jääb aasta keskele, ses mõttes on jõulupidu parem.
6.Jooksvad küsimused;
3.aprillil on plaanitud Tartu Loodusmajas korraldada abiloomade seminar, mille eesmärk on rääkida erinevatest abiloomadest. See toimub koostöös Tartu Ülikooli Semiootikaosakonnaga ning SA Juht- ja Abikoerte Kooliga. Seminari veab Riin Magnus. Seminaril võiks olla ka juhtkoerte osa, aga seminar siiski ei keskenduks pimedate juhtkoertele, vaid seal võiks olla teemaks ka näiteks kuulmiskoerad vaegkuuljatele. Eestis ei ole veel ühtegi kuulmiskoera ning seminaril saaks tõsta teadlikkust selle teema suhtes. Lisaks eelnevale oleks teemaks ka näiteks liikumisabikoerad. Eestis pole ka veel epileptikute ja suhkruhaigete koeri, nii et võiks ka nendest rohkem rääkida. Seminari teemade seas võiks olla ka hipoteraapia. Seminar poleks mõeldud vaid puudega inimestele, vaid kõigile. Esinejad oleks nii Eestist kui välismaalt. Hetkel on planeeritud seminar ühepäevaseks, aga kui põnevaid teemasid oleks rohkem, saaks seminari ettekanded jagada ka kahele päevale. Praegu toimuvad alles läbirääkimised erinevate esindajate ja toetajatega.
Anneli Timpmann küsis, kas ka 2015. a suvelaagri kohta on ka juba täpsemalt teada.
Kai Kuusk ütles, et täpsemaid plaane ei ole, aga mõte oleks teha suvelaager igal aastal erinevas maakonnas. Seni on toimunud Viljandimaal, Saaremaal ja Valgamaal. Üks võimalik koht oleks Aa rannas Ida-Virumaal. Sellega tuleks muidugi tasapisi hakata juba tegelema. Kai Kuusk kartis veidi, et kui koht on nii kaugel, võib see osutuda teatud takistuseks. Samas Narva ja Lääne-Virumaa inimestel oleks sinna jälle lähemale tulla. Logistiliselt tuleks sel juhul organiseerida nii, et ühe transpordivahendi peal ei oleks liiga palju koeri ning et oleks ka võimalikke vabatahtlikke abilisi.
Protokollis: Pia Hanslep